Toortõlge on tõlke mustand, lõplikult viimistlemata ja kontrollimata tõlge. Sõnasõnaline tõlge annab algse teksti sõnadele üks-ühesed tähendusvasted teises keeles. Sõnasõnaline tõlge ei pruugi arvestada konteksti, metafoore ja sõnade mitmetähenduslikkust. Tihti kasutatakse sõnasõnalist tõlget selleks, et näidata mingi piltliku või erilise väljendi algupärast struktuuri: "Munamägi", literally "egg-hill". Reaalune tõlge on tavaliselt luuleteose sõnasõnaline või toortõlge. Kellegi teise tehtud reaalust tõlget kasutavad luule tõlkijad sageli abivahendina lõpliku tõlke tegemiseks. Tõlkijaks nimetatakse sellisel juhul ikkagi lõpliku teksti loojat. Reaaluse tõlke kasutamisel pruugi tõlkija mõnikord isegi algteksti keelt osata. Proosatõlge on luuleteose tõlge proosasse. Proosatõlget kasutatakse parema tähendussamasuse saavutamiseks. Keerulisse või raskesti kasutatavasse luulevormi
Rühmituse eesmärk oli " sügav tõde ja ausus, kunstitaotlus vormis, oma kodumaa ja rahva ning tema pärimuste austamine". Rühmitus oli Eesti pagulaskonna kultuurielu omalaadne aktiviseerija. "Tuulisui" avaldas koguteose "Homse nimel" (1945) ja andis välja kultuuriajakirja "Sõna" (19451950). tõlge teksti ümbersõnastus teise keelde. Tõlget hinnatakse selle adekvaatsuse järgi. Tõlkimine on alati seotud kadudega: proosas on need tavaliselt väiksemad, luules suuremad. Reaalune tõlge on teksti sõnasõnaline toortõlge, arvestamata selle vormi, stiili ja teisi eripärasusi. Eesti tõlkeparemikku kuuluvad näiteks Friedebert Tuglase (18861971) Aleksis Kivi "Seitsme venna" ja Betti Alveri (19061989) Aleksandr Puskini "Jevgeni Onegini" tõlked. tõsieluline muinasjutt vt muinasjutt. täisriim vt riim. tühisõnalisus keelekasutus, kus sisu kesisus püütakse korvata ilutsemisega. Näiteks: Tema suured ja säravad teod kaunistavad ajalugu veel kaua
annaabi.ee 
