12. Vahetusvõrrandi vasak pool ehk avaldis M*V tähendab, et M sümboliseerib rahapakkumine ning V raha tehingluskiirus 13. Arvutustehe, M / P, kus M on raha hulk jooksvas vääringus ning P hinnaindeks (deflaator) väljendab reaalraha kogust ehk teisisõnu seda, milline on raha ostuvõimet (ostujõudu) 14. Rahanõudluse funktsioon väljendab reaalraha koguse, mida inimesed soovivad enda käes hoida, mõjureid ning sätestab, et reaalraha nõutav kogus on proportsionaalne reaaltuluga 15. Krediitkaart on näide finantsvarast, mida nimetataksen asendusraha ehk surrogaatraha 16. Monopoolne õigus trükkida paberraha ja vermida münte annab täiendavat tulu mida nimetatakse emisioonitulu ehk müntimismaks 17. Reaalne intressimäär on nominaalse intressimäära ja inflatsiooni määra vahe. 18. Avaldist i = r + p nimetatakse Fisheri võrrandiks ja see näitab, et nominaalne intressimäär võib muutuda
Rahateooria Kvantitatiivne rahateooria M (rahamass, füüsiline kogus) * V (käibekiirus)= P(hinnatase)*Y(toodang) Raha trükime juurde, kiirus sama- hind suureneb. Eeldused Majandus toimub täishõive tingimustes Raha käibekiirus on püsiv Likviidsuseelistused on püsivad Reaalraha tasakaal (M/P)d=k*Y ; kus käibekiirus k=1/v (M/P)0 on reaalraha tasakaal Mõõdab raha ostujõudu reaalvarade suhtes Raha mass on tasakaalus reaaltuluga Raha massi väärtus sõltub kiirusest Läbi raha massi saame mõjutada majanduseprotsessi nii neg kui pos. Raha nõudlus on samastav likviidsuseelistustega Reaalraha nõudlus sõltub: Tehinguvajadustest Likviidsuseelistustest (intressimäärast) Kui alternatiivid puuduvad-hoiame raha Sõltub lõppintressimäärast (kõver) Raha pakkumine: Sisetekkeline-raha mass kujuneb majandusprotsesside tulemusel
annaabi.ee 
