Tegeleb inimkonna minevikuga ajalooline distsipliin. Erineb kirjutatud ajaloo uurimisest, kuigi kasutab kirjalikke allikaid. Leidude tõlgendamine. Kogutakse materjali, viiakse läbi eksperimente, sõnastatakse hüpoteese. Seejärel testitakse hüpoteese rohkemate andmetega ning kokkuvõtvalt sõnastatakse mingisugune mudel, mis võtab analüüsitud andmestikku kõige paremini kokku. Arheoloogiliste uurimistööde juures kasutatakse reaalteaduslikke meetodeid (dateerimine radiosüsiniku meetodil, nõukildude sisepinnal olevate toidujäänuste uurimine jms). Mitmed arheoloogilised uurimismeetodid. Erinevad meetodid kaugema esiajaloo uurimiseks ja uusaja uurimiseks. Erinevad ka eri esiajaloo perioodide uurimismeetodid. Lisaks sellised erilised uurimisviisid, mis ei sõltu kronoloogilisest printsiibist. Nt keskkonnaarheoloogia. Uuritakse, kuidas inimesed kasutasid taimi ja loomi; kuidas
Vaim ning mateeria võivad väga hästi olla ühe ja sama üleloomuliku olevuse avaldumisvormid. Näiteks ütlevad tantristid paljuski õigusega, et mateeria pole miski muu kui Jumala mõtete konkreetsus. Kogu vahetu reaalsus on teadliku sisuga psüühiline reaalsus, mida liigitatakse vastavalt vajadusele kas vaimsest või füüsilisest allikast pärinevaks." (JUNG1986: 90) On tähtis mõista Jungi sellist vaadet asjadele. Olenemata sellest, kas ta käsitleb reaalteaduslikke, psühholoogilisi või teoloogilisi küsimusi, on käsitlusele alati omane teatud distants. Ta ei tõtta asjade üle lõplikke järeldusi tegema näilise esmamulje põhjal. Asjad võivad olla näivad või tõelised - või üheselt mõistetavad ehk kaheldavad. Jung jätab tihti lahtiseks selle, kuidas tema arvates asjad täpselt on. Ühest küljest tundub selline väljenduslaad teaduslikus mõttes ebamäärasena. Teisest küljest on see jungilik viis tegelda psüühiliste
annaabi.ee 
