rahuaeg, ehkki sellesse ajalõiku langeb tõesti sõdadeta aastaid terve maailma mastaabis; ent Euroopas olid just läbi saanud Pariisi Kommuun ja lühike Prantsuse-Preisi sõda. Üldises kultuuripildis oli tõesti väike rahuaeg, kus suured teemad ei varjutanud isiksusekesksemaid... Linda on dominantselt ajakiri isiksuse arendamise eesmärgiga, diskussiooniplatvorm selleks, ja mitte lihtsalt info ruupor. Liiatigi oli tollane aeg just maailmapildi muutumises ääretult murranguline, reaalteaduse ja tehnoloogia areng (motoriseeritud transpordi, kirjatuvist kiiremate sidevahendite ja inimsilmast enam nägeva aparatuuri jne loomine ja rakendamise algus) avas maailma tollaste parameetrite järgi. Linda reklaamib end ajakohase ajakirjana: kuivõrd see maailmapildi avardumise (tehnoloogiline) baas kajastub Lindas? Kui vahetult, või kui kaudselt? Ja kuidas? (Jah, nt osutab Suburg filmikunstile.) Kuivõrd on Eesti ärkamisaja
härjapiitsa efekti märkimisväärselt vähendada. 11.Piirangute teooria (TOC) Märksõnad: põhiväide, sisene ja väline piirang, pudelikaela olulisus, juhtimisprotsess TOC järgi, 3 kontrollmõõdikut, trumm-puhver-nöör printsiip (eesmärk, mis on trumm, mis on puhver, mis on nöör – vt 8. seminar) kriitiline tee, kumuleerumine, tudengisündroom. Piirangute teooria (TOC) on käsitlus eesmärgistatud süsteemide juhtimisest, mis kasutab reaalteaduse vahendeid, et jõuda tervel mõistusel põhinevate lahendusteni. Põhiväide: igal organisatsioonil on võtmepiirang, mis piirab eesmärgini jõustumist. See võib olla nii sisene kui ka väline. Piiranguteooria väidab: 1. Juhtimine peab lähtuma terviku huvidest 2. Enne lahendamist tuleb teada, milles probleem üldse seisneb 3. Paljud probleemid on omavahel põhjus-tagajärg-seosega seotud 4. Tagajärgi pole mõtet muuta, kui algpõhjust ei muuda 5
annaabi.ee 
