Kui jaotada 1:200 000 kaardileht 100 väiksemaks ruuduks (numeratsioon algab alt vasakust nurgast), siis saame 1:20 000 Eesti põhikaardi lehe. Põhikaardi 1:20 000 number on 4-kohaline ning koosneb kahest osast Kahte numbrit omavahel eraldatakse punktiga, nt 64.10. Rastri saamisvõimalused • Fotod: aerofoto, kosmosefoto • Kaartide skaneerimine • Raster piltide / kaartide ühendamine GEOGRAAFILINE INFOSÜSTEEM GIS Erinevus kartograafia ja GIS vahel on: kartograafia ülesandeks on Maa reaalsusmudeli võimalikult täpne esitamine. GIS’i eesmärk on ruumisuhete analüüsimine. GIS on välja kasvanud digitaalkartograafiast. GIS'i arenguga on laienenud tema kasutusalad Peamised päringute liigid, mida GISiga tehakse, on: • asukohapäringud Mis asub asukohas ...? • otsingupäringud Kus asub objekt ...? • trendipäringud Mis on muutunud ... jooksul? • teekonnapäringud Milline on parim tee ...? • klassifitseerimispäringud Mis tüüpi on piirkond ...?
2. Geomeetrilised tipp puudub; serv puudub; serv on totra kujuga. 3. Topoloogilised esineb ühendamat servi; servad ei sulge polügooni Protseduure veaotsinguks: 1. Topoloogiline toimetamine 2. Polügoonide ühendamine 3. Reaalsushinnangud ja loogika kontroll Loeng 10 Generaliseerimine, Interpoleerimine Generaliseerimine 1. Nähtuse ja nähtuste klasside valik, üldistamine ja lihtsustamine reaalsusmudeli lihtsustamiseks või andmemahtude vähendamiseks (AB) 2. Nähtuste valik, üldistamine ja lihtsustamine vastavalt mõõtkava, kaardi sisu ja kaardistatava territooriumi iseäradele kaardil kujutamise detailsuse/resolutsiooni muutmiseks (kartograafiline) 3. Joone punktide arvu vähendamine ilma joone üldise kuju muutmiseta 4. Rasterandmete piksli suurendamine ja andmete teisendamine (resampling) Generaliseerimise tegurid: · Kaardi otstarve
Internet mõjutab tänapäeval noorte väärtusi ja ellusuhtumist väga oluliselt. Kiired kultuurimuutused sunnivad muutma ka kultuuripärandi õpetamist ja edasiandmist, eriti ajal, mil laste elu täidavad üleilmastumine ja popkultuur.(Hulkki 2007) 13 KOKKUVÕTE Teabevahendite ja infotehnoloogia areng toob noorte ellu järjest uusi elemente, muutes oluliselt nende maailmapilti ja juhtides samal ajal ühiskonda täiesti uue reaalsusmudeli suunas. Ollakse üsna lähedal eesmärgile, mille kohaselt põhikooli lõpetajad on võimelised õppima suuresti iseseisvalt ja kandma oma õppimise ja õppimisteede valiku üle otsustamise eest ka täit vastutust. Murdeealised võivad olla uute ideede genereerijad ning kohalike kogukondade arengu kiirendajad. On saanud tavaks, et noorukid õpetavad eakamatele inimestele uute arvutiprogrammide, tegelikult mis tahes uute tehnoloogiate kasutamist.
Et saada pildist informatsiooni see desifreeritakse, st tehakse kujutise analüüs ja interpretatsioon. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Kaardi ülesanded: ruumilise info tallletamine, ruumilise info esitamine(kommunikatiivsus), õpetusvahend, prakt töövahend(eriti teadusdok kontektis), maailma kujundaja 4. Mis on kaardi reaalsusmudel, milleks on teda vaja? MIDA me kaardistame? Reaalsusmudel on nähtus, mis looduses olemas. Reaalsusmudeli eemärk on tagada ühilduvus erinevate andmekogude vahel, sh luua ühine arusaam arinevate nähtuste olemusest erinevates andmekogudes. Reaalsusmudel kujutab endas nähtuste difinitsiooni(tee), nähtust kirjeldavate atribuutide loetelu(teekate,laius,klass ...). Atribuudi defintsiooni(asfalt, 10 meetrit, põhimaantee). Mõõtühikud ja seosed teiste nähtustega. Reaalsusmudel vastab küsimustele Millised maailma elemente ehk nähtusi kujutada kaardil
annaabi.ee 
