sõltumata. 3.4.4. Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Korterihoonestusõigus tuleneb korteriomandiseadusest ning võimaldab hoonestusõiguse alusel rajatud elamu jagada korterihoonestusõigusteks, mis koosneks reaalosast ehitise ainuomandis olevale eluruumile või mitteeluruumile ja mõttelisest osast ehitise kandvatest konstruktsioonidest ning hoonestusõigusest. 3.4.5. Ostueesõigus Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega, mida võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kinnisasja mõttelist osa võib OE-ga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. 3.5. Kinnispant 3.5.1
-i ga, kusjuures e saab asendada (cost-isint)-ga. Avaldise nimetajas tuleb eraldada reaalosa (imaginaarühikuta liikmed) ja imaginaarosa (imaginaarühikut sisaldavad liikmed). Nimetajas kujuneb avaldis a+ib või a-ib. Nimetajas imaginaarühikust vabanemiseks korrutame komplekssageduskarakteristiku W(i) avaldises lugeja ja nimetaja a+ib või a-ib-ga nii, et märk oleks vastupidine nimetaja avaldises oleva märgiga. Saame reaalosast ja imaginaarosast koosneva kompleksarvu. Polaarkoordinaatidesse viimiseks leitakse moodul: A() = ( Re()) + ( Im()) 2 2 ja argument: Im() () = arctg ( ) Re() Andes nurkkiirusele väärtusi nullist lõpmatuseni saab koostada komplekse sageduskarakteristiku. 18
annaabi.ee 
