tähendab ringluses oleva rahamassi vähendamist. Võimalus tõsta kohustusliku reservi taset, Keskpangal õigus osaleda väärtturu tehingutes, emiteerib väärtpabereid – väärtpaberid turule ja raha turult panka. Leebe rahapoliitika vastupidi, ostab väärtpabereid... 3) Välisriikide turgude intressimäärad – väliśinstrumentide hind peab saama samaväärseks kohaliku turuga. Kui turg on odav, siis saab siit osta ja mujal kallimalt maha müüa. 4) Reaalmajanduslikud tegurid – mõju reeglina pikemamõjuline. 5) Valitsuse fiskaalpoliitika – kui valitsus määrab ära ühiskondliku sektori laenuvajaduse, siis võib see avaldada mõju laenude kogunõudlusele. Kui on tegemist olulise eelarve defitsiidiga, siis võib valitsus kasutada selle katmiseks laenuraha. Sellega kaasneb raha väljavoolamine majandussektorist, millega tekib surve intressimääradele.
2)Rahapoliitika karmistamine – intressimäärad on finantsinstrument, mille kaudu saab mõjutada vaba raha turutehinguid, kuna keskpank saab osaleda rakendamisel avaturutehingutes, siis on tal võimalus rakendada kas karmimat või leebemat rahapoliitikat. Karmima rahapol. Rakendamiseks võib keskpank kasutades administratiivseid vahendeid vähendada rahapakkumist. 3)Kõrgemad intressimäärad välisturul 4)Reaalmajanduslikud tegurid – toimivad pikema perioodi jooksul. 5)Valitsuse fiskaalpoliitika – valitsus määrab ära, milline on avaliku sektori laenuvajadus, mida suuremaks see kujuneb, seda rohkem võetakse raha ära majandussektorilt ning see toob kaasa laenuvahendite hinnatõusu, seega võib suur eelarve defitsiit otseselt mõjutada intressimäärade tõusu. 6)Ebakindluse taseme tõus finantssektoris – finantskeskkonna ebakindlus tekitab uusi ja suuremaid
annaabi.ee 
