Ka paljud Eesti koolid nõuavad koolivormi kandmist. Sellegipoolest on mõned koolid otsustanud vaba riietuse kasuks. Maailmas on palju erinevaid arvamusi selle kohta, kas koolivorm on hea või halb. Peaaegu kõikides Eesti koolides on olemas oma unikaalne koolivorm, aga väga vähestes koolides on seda kohustuslik kanda. Koolivorme tehakse erinevatest materjalidest ning nad on erinevat värvi. Paldiski Põhikooli vorm on kollane ja must, Keila Koolil sinine ja must, Tallinna Reaalkoolil tumesinine. Kuid kõikidel nendel koolivormidel on ühine omadus, nad näevad välja elegantsed ja ranged. Laste arvamused koolivormist ei lange kokku. Mõned ütlevad, et nendele meeldib vormi kanda, aga teised eelistavad pigem teksapükse ja T-särki. Minu arvates on koolivormil nii plusse kui ka miinuseid. Esiteks, koolivormi kasutusele võtmisega tunduvad õpilased võrdsemad, ei ole rikkaid ega vaeseid. Teiseks arvan, et koolivorm meelestab õpilasi õppima
uus koolitüüp-viieklassiline keskkool. Uue seaduse järgi algas keskharidus pärast algkooli 4. klassi lõpetamist. Üldsuse, õpetajaskonna ja Eesti Õpetajate Liidu survel tuli valitsusel peagi vatuvõetud keskkooliseadust parandada: ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Kuueklassilise algkooli lõpetajatele võimaldati takistusteta sisse astuda kolmeklassilisse reaalkoolil. 1937. aastal anti välja kooliuuendusliikumisest ja rahvuskooli ideest kantud ,,Algkooli õppekavad". Sama aasta sügisest viidi tunniplaani üks tasuline klassijuhatajatund. Seda kasutati ,,õpilaste kavakindlaks kasvatuslikuks juhtimiseks ja õpilasringide töö korraldamiseks". Klassijuhatajatundide ülesanne oli õpilaste ja ühiskonna vahekordade selgitamine, õpilase käitumise juhtimine, tema eksimuste ja väärsammude parandamine,
annaabi.ee 
