või subsidaarne (§ 143 j § 141 ehk primaarkoosseis § 141, mis hõlmab ka § 143 ehk sellega teoga lähedased teod). Seaduse konkurentsist nimetatud konsumeerimine ehk põhideliktiga hõlmatakse eel ja järelteod, mis ei ole üldse süütegudena hinnatavad või nad on küll seadusevastased, kuid see põhidelikt hõlmab selle ebaõiguse. Kui tegu on sellega (tegude hõlmisega), siis karistatakse ainult põhidelikti eest. Üks tegu võib muuta teiseks süüteoks (ideaalkonkurentsist alt reaalkonkurentsi alla). Kui tegu on ideaalkogumiga (üks tegu ja mitu koosseisu või üks tegu ja mitu erinevaid tagajärgi), siis tuleb analüüsi läbiviimisel jõuda nii teo, kui ka tagajärgi analüüsile. Milles seisneb teo ühtsus? Isiku väline käitumine on üks tegu (nt mõlemad teod on teostatud auto juhtimisega: kainuse puudumine ja juhiloa puudumine reaalkonkurents § 63 lg 1). On vajalik pöörata tähelepanu konkreetse teo objektiivse avaldumisele
reguleeritud sarnaselt KrK-ga, peale selle, et vabastamistähtajad ja aktseaegade pikkused on teistsugused. 10.5. Konkurents ja liitkaristuse mõistmine Kuritegude konkurentsiga seoses on Karistuseadustikus tehtud kolm olulist muudatust, mis on seadusse sisse viidud Karistusseadustiku rakendamise seaduse §-ga 29: 1) Ideaalkonkurentsi korral ei mõisteta enam liitkarsitust, vai mõistetakse üks karistus raskema kuriteo eest (vrdl KrK § 40 lg 1 ja KarS § 63 lg 1) 2) Reaalkonkurentsi korral ei ole suurim karistus mitte karistusliigi ülemmäär ega 30 aastat, vaid raskeima kuriteo eest ettenähtud maksimaalkaristus (vrdl KrK § 43 lg 3 ja 31 ning KarS § 64 lg3) 3) Tagantjärele tuvastatud konkurensti puhul arvestatakse esimese kohtuotsusega mõistetud karistus maha ka siis, kui see on täielikult ära kantud. Seeda pöördutakse uues õiguses tagasi kuni 1996 aastani kehtinud süsteemi juures (vrdl KrK § 40 lg 3 ja KarS § 65 lg 1) 11
annaabi.ee 
