A tapab B ja paneb sinna lõhkesealdeldise. B käivitub ja auto lendab õhku. Eemal seisev inimene saab ka pihta. Tapmine põhitagajärg. Ebaseaduslik käitumine on vahetagajärg ja kolmanda isiku pihtasaamine on kõrvaltagajärg, kuna see ei allu A kontrollile. See on temast sõltumatult juhtunud. Lõhkeseadeldise ebaseaduslik käitlemine, vara hävitamine ja rikkumine ja tapmine. Seega see üks tegu sisaldab 3 erinevat süüteokoosseisu, mis on ka ühtlasi ühest tahtlusest kantud. Reaalkogumiga on tegu siis, kui loomuliku elukäsitlemise järgi on tegu mitme teoga, aga õiguslikult nähakse asja ühe teona. Mitu tegu vastab ühele koosseisule. Tuleb vaadelda 3 võimalust: Korduvus – eriosas (jätkuv, massilisus, järjepidavus, vältavus) nt piinamise koosseis KarS §122 (järjepidev süütegu), nt narkootiliste ainete käitlemine väikestes kogustes, vargus samast allikast, kassapidaja omastab ettevõtte arvelt kas ülekandeid tehes või võttes sularaha (jätkuv süütegu). Kõik
On muidugi võimalik, et üks isik altkäemaksu andjate grupist annab selle üle; samuti, et üks altkäemaksu saajate grupist võtab selle vastu ja annab teistele nende osa edasi. Sellisel juhul vahendus puudub, on ainult andmine või võtmine. Küll võib ette tulla, et üks isik on faktiliselt nii andja kui vahendaja (annab üle nii enda eseme kui ka teistele kuuluvad esemed). Sel juhul on tegemist andmise ja vahendamise reaalkogumiga, kui andjad ei moodusta gruppi ühe altkäemaksu raames. Sama ahela võib konstrueerida ka võtja poolt vaadatuna. On võimalik, et lisaks vahenduslikule tegevusele võtab isik veel osa muudest tegudest seoses altkäemaksuga (kihutab kedagi, organiseerib), siis vastutab ta vastava osavõtuvormi eest ning tema tegevust ei kvalifitseerita vahendusena. Altkäemaksu vahendus kujutab endast sisuliselt altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamise
annaabi.ee 
