Referaa t Tallinn a Amy Reaalk Wineh ool ouse 9c klass Õpetaja Heli Roos Mirjam Süvari Tallinn 2008 Sisukor 3. ,,Back to Black" d lk 5 Biograa fia 1. 5. Lugude järjekorrad lk 6 Tiitelle ,,Frank" ht lk 3 lk 6 ,,Back to Black" 4
-. 20ndate lõpuks oli tekkinud keskharidusega in üleprodukts. 2) 34 a uus haridusref, mis tõi kaasa kahe suunalise ja 3 astmelise haridussüst. I aste - 4 või 6 klassi algkooli, II aste kui 4 alg, siis 5 progümn või kui 6 alg, siis 3 reaalkoolis. Järgnes 3 aastaga gümn. Suurendati kutset andvate õppeasutuste hulka. 3) 67 järgmine haridusref, keskkool sai kas gümn või reaalkooli nime, erinevus põhiliselt võõrkeelte osas. Gümn 2 kohust võõrkeelt, reaalk 1 kohust ja 1 vabatahtlik. Tervikuna haridust isel üsna kõrge tase ja väga hea motiveeritus. Kõrgharidus tugevuseks see, et oli olemas ülikool Tartus, mille kõige olulisem reform oli et mindi üle emakeelsele haridusele. Põhiliseks puuduseks terminoloogia ja õppejõu puudumine.20ndate keskpaigani kasutati välisõppejõude Skandinaaviamaadest ja Sks-lt, kes koolitasid välja oma rahvusest õppejõud. Kõrghar tasuline, vaatamata sellele üliõpilaste arv kasvas plahvatuslikult
Näiteks olid gümnaasiumi humanitaarharus ka kindlustusmatemaatika alged: suremustabel, kindlustusettevõtja fiktiivühing, kohustusliku tasakaalu nõue; reaalharus käsitleti aga sfäärilise trigonomeetria teemasid. Matemaatika nädalatundide arv koolis 1939. a. Klas I II III IV V VI VII VII IX X X XII Summa s I I mat 5 5 5 5 5 5 reaalk:5 5 4 H: 3 2 2 47 -51 tunde progümn: 4 4 4 4 4 RI: 4 4 52-56 4 RII: 2 2 47-51 3 Sel perioodil ilmus hulgaliselt uusi matemaatikaõpikuid. Autoriteks olid ülikooli õppejõud, samuti kooliõpetajad. Viljakamad autorid: G. Rägo, O. Pärli, J.
annaabi.ee 
