mõtted tulevad esile neis olukordades, kus õppija seostab infot ja kogemusi. J. Piaget väitis, et inimese intellekti kujunemine on tingitud tema enda mõtteskeemide talletumisel mälus. Konstruktivistliku õpikäsitluse peamised seisukohad Õppija on iseseisev aktiivne õppeprotsessis osaleja, kes konstrueerib oma teadmised ise ning ei kopeeri ega võta neid üle autoriteetidelt (raamatud, õpetaja jne). Õppimine toimub reaalelulised, mõtestatud, autentses situatsioonis. Lahenduskäike ja õigeid vastuseid võib olla mitu. Õppeprotsessi üle omab õpilane täielikku kontrolli, valides ise kuidas õppida ning millised on tema eesmärgid. Õppimine toimub sotsiaalses keskkonnas, koostöös kaasõppijatega. Õpikeskkond toetab erinevaid õppimisviise ning on mitmekesine õppija suhtes. Sotsiaalkonstruktivism Loojaks Lev Võgotski. · Võgotstki sõnul on teadmiste omandamine protsess,
Baasuuringud: Ei ole vahetut praktilist eesmärki Annavad kogumi andmeid, teoreetilisi seletusi ja mõisteid, mida rakendusuurijad saavad kasutada Väga oluline eelsamm rakendusuuringu tegemiseks Rakendusuuring: Lahendab spetsiifilisi probleeme Laboriuuringud: Ei pruugi sarnaneda reaalelulise olukorraga Uurivad psühholoogilisi protsesse Näitavad, mis võib toimuda kontrollitud olukorras Võivad omada laiemat kehtivust kui reaalelulised uuringud Tegelevad käitumist juhtivate protsessidega ja nende protsesside ilmnemise tingimuste seletamisega. Reaalelulised uuringud: Tugevad piirangud 11. Psühholoogilise uuringu üldine käik ja etapid. (õpik) Psühhol. uurimistöö eesmärgiks on leida teaduslikke seletusi sellele, miks inimesed (ja loomad) käituvad nii nagu nad käituvad. Teine ülesanne on sageli ka praktiliste probleemide lahendamine.
karakterid, tegelased muutuvad ja arenevad sündmuste käigus, inimsuhete mitmeplaanilisus jne. Kaks maailma: primaarne ja sekundaarne maailm ehk realistlik ja töödeldud, üleloomulikkuse elemendiga maailm, nende suhted mitmesugused. Näiteks: *reaalmaailma tegelane satub imelisele maale, nt ''Alice imedemaal'' *muinasjutuline olevus tegutseb reaalses maailmas nt A. Perviku ''Kunksmoor'' *muinasjutulises maailmas on äratuntavad reaalelulised tüübid, olukorrad nt A. Kivirähk''Lotte reis lõunamaale'' *loomad kõnelemas inimese kombel nt Janno Põldma ''Lepatriinude jõulud'' *kõnelev mänguasi nt Iko Maran ''Londiste nimega Vant'' *ajalugu kui muinasjutuline aegruum ''Lõvi ja lohe'' Eesti kunstmuinasjutu algus *F.R.Kreutzwald ''Eesti rahva ennemuistsed jutud'' väljaanne ilmus Helsinkis, eesmärgiks noore rahva vaimu ärandamine, algselt ei tahetud avaldada, sest oli halvustav suhtumine rahvaloomingusse, 1866
annaabi.ee 
