eesmärgid saavutatud. 1906 kärbiti seadustega valitava Riigiduuma volitusi, et ta ei saaks muutuda Asutavaks Koguks. Nähti ette kahekojaline parlament, mille alamkoda oleks Riigiduuma ja ülemkoda Riiginõukogu. Valida saaks Riigiduumat RNõukogu nimetaks tsaar. Seaduseelnõu omandas seaduse jõu peale tsaari kinnitust, tsaaril oli õigus saata Riigiduumat vaheajale, soovi korral kokku kutsuda. 1906 kevadel tuli kokku esimene RDuuma, läks kohe konflikti valitsusega, Juulis saadeti laiali. 1905. aasta revolutsiooni tulemused 1. Riigiduuma oli esimene samm parlamentarismi poole. 2. Kaotati maa väljaostu maks talupoegadel. 3. Töölistele anti õigus koonduda ametiühingutesse 4. Nõrgendati rahvuslikku rõhumist 5. 1906. aastal Stolõpini agraarreform (lahutas külakogukonnad, soodustas üksiktalude teket). See ei meeldinud talupoegadele. Reform suurendas pingeid, 1911. Stolõpin lasti maha, külakogukonnad jäid
saavutatud. 1906 kärbiti seadustega valitava Riigiduuma volitusi, et ta ei saaks muutuda Asutavaks Koguks. Nähti ette kahekojaline parlament, mille alamkoda oleks Riigiduuma ja ülemkoda Riiginõukogu. Valida saaks Riigiduumat RNõukogu nimetaks tsaar. Seaduseelnõu omandas seaduse jõu peale tsaari kinnitust, tsaaril oli õigus saata Riigiduumat vaheajale, soovi korral kokku kutsuda. 1906 kevadel tuli kokku esimene RDuuma, läks kohe konflikti valitsusega, Juulis saadeti laiali. 1905. aasta revolutsiooni tulemused 1. Riigiduuma oli esimene samm parlamentarismi poole. 2. Kaotati maa väljaostu maks talupoegadel. 3. Töölistele anti õigus koonduda ametiühingutesse 4. Nõrgendati rahvuslikku rõhumist 5. 1906. aastal Stolõpini agraarreform (lahutas külakogukonnad, soodustas üksiktalude teket). See ei meeldinud talupoegadele. Reform suurendas pingeid, 1911. Stolõpin lasti maha, külakogukonnad jäid püsima