Ilmselt oli kivilavatisiga varustatud ruum piiskopi erala. Alkoovi olemasolu on seostatud piiskop Heinrich III tapmisega linnuses 1381. a. Piiskopi kägistas järjekordse tüli käigus toomisand Hermann Bolne. Muide, nimetatud sündmusega seoses on Kuressaare linnusest esmakordselt ajalooallikais juttu. Nurgatoast viib trepp loodetiival eenduvale rdule - danskerisse. Samas ruumis asub ilus linnuse vapi ja kolmiksiirudega kaunistatud kamin (praegusel kujul XX sajandi algusest). Piiskopi eluruumide seintel on eksponeeritud üksteist suurepärast XVII sajandi 2. poole barokse puunikerduskunsti teost - vappepitaafi. Nende laialdane loomine oli seotud aadlike vana, Saksamaal juba XIV sajandil alguse saanud tavaga jätta kirikusse surnu vapp, mida matuseprotsessioonil
Kabeli edelaseinas on suur, kaguseinas väike sakramendiorv. Kuigi pisut kannatada saanud, on säilinud keskaegne kivist altarilaud. Rdu (kantsel) kirdeseinas on hilisemat päritolu. Nurgatuba ja "magamistuba" on algselt olnud üks ruum. Osa ruumist on massiivsete seintega eraldatud omapäraseks akendeta kambriks, mida sai seespoolt kindlalt sulgeda. Ilmselt oli kivilavatisiga varustatud ruum piiskopi erala. Nurgatoast viib trepp loodetiival eenduvale rdule ehk danskerisse. Kirdetiivas paikneb suurem dormitoorium, kus asub originaalpiitadega 1976. aastal restaureeritud suur kamin ning Vahitorni ümbritsev saht ehk Lõviauk. Legendi kohaselt peetud sahti phjas metsloomi, kelle ette olevat siitkaudu visatud surmamõistetuid (vaata joonis 3) . Tegelikult viib uks danskerisse kivist kinnisele rõdule, kus asub keskaegne käimla. Teine "Lõviauku" eenduv dansker oli ühenduses teise dormitooriumiga. Kirdetiivas asub teine saal ehk
annaabi.ee 
