; mberllitamine toimub registri STATUS signaalidega 5 ja 6. STATUS EQU 0x03 ; Thistame mlualade llitamiseks signaalid registris STATUS thistega RP0 ja RP1 RP0 EQU 5 RP1 EQU 6 ORG 0x00 ; Transleerimise algusaadress BSF STATUS,RP0 ; Llitatakse sisse mluaken 1 BCF STATUS,RP1 CLRF TRISC ; Kustutatakse register TRISC nulliks - Signaalid RC0, RC1, RC2, Rc3, RC4, RC5, RC6 ja RC7 mratakse vljunditeks CLRF TRISD ; Kustutatakse register TRISD nulliks - Signaalid RD0, RD1, RD2, RD3, RD4, RD5, RD6 ja RD7 mratakse vljunditeks MOVLW 0xFF ; Laetakse registrisse W 8-bitiline arv, milles kik signaalid on hed BCF STATUS,RP0 ; Llitatakse sisse mluaken 0 MOVWF PORTC ; Laetakse registrist W olev arv registrisse PORTC - Signaalid
WEP-le iseloomulik on 10 või 26 kohaline kuueteistkümendsüsteemi võti. Tihtipeale on just WEP ruuterite vaikimisi konfiguratsiooni puhul esimeseks valikuks. Kuigi selle nimi väljendab võrreldavat turvalisust juhtmega ühendusega, siis tegelikult see seda ei ole. WEP-i kohta on välja toodud väga palju erinevaid funktsionaalsusvigu, mis tänapäeval teevad selle väheturvaliseks algoritmiks. WEP kasutab konfidentsiaalsuse tagamiseks RC4 sifrit ja terviklikuse tagamiseks CRC-32 kontrollsummat. Standardne 64-bitine WEP kasutab 40 bitist võtit, mis on lisatud 24 bitisele initsialiseeritud vektorile. Sellel ajal, kui see loodi, siis olid USA-l rakendatud ranged krüptotehnoloogiate ekspordi piirangud. Selle tõttu oli esialgu võtme pikkus ka piiratud. Hiljem, kui piirangud kaotati, siis tootjad implementeerisid pikendatud 128 bitise WEP võtme, mis kasutas 104 bitist võtme suurust. Joonis . RC4 jadasiffer
millega muugiti WEP krüpteeringuga raadiokohtvõrk lahti kolme minutiga. Kuigi WEP on parem kui mitte midagi, siis ei anna seda võrreldagi arenenuma WPA krüpteeringuga 4.2 WPAv1 krüpteering WPA on andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli. WPA on tarkvaraline uuendus võrreldes WEP krüpteeringuga. See tähendab, et selle kasutamiseks ei pea ostma uusi seadmeid, vaid uuendama olemasolevate seadmete tarkvara. WPA kasutab TKIP-i ( TKIP on ajutiste võtmete tervikluse protokoll. WPA andmeturbeprotokoll, mis kasutab räsialgoritmi võtmete sifreerimiseks ning mille
3. Krüptograafilised sõnumilühendid jms sellesarnased funktsioonid 4. Eriotsarbega algoritmid tõestusteks,autentimisteks, ajatempli jaoks jm. Salajase võtmegakrütoalgoritm (secret key cryptoalgorithm) e. Sümmeetriline krüptoalgoritm (symmetric cryptoalgorithm), on selline, kus sifreerimisel kui ka desifreerimisel kasutatakse sama (salajast) võtit Tuntuimad esindajad: · AES (128, 192 või 256 bitine võti) · IDEA (128 bitine võti) · Skipjack (80 bitine võti) · RC4 (40 kuni 256 bitine võti) · (DES (56 bitine võti))? Võtme osa sifreerimises ja desifreerimises Krüpteerimine e. Sifreerimine (encryption, enchipherment) nõuab teatud salajase võtme (key) kasutamist. Vastupidine tegevus on desifreerimine (decryption, decipherment) ,mille käigus taastatakse sama salajase võtme kaasabil algsed andmed Ilma ühte sama võtit teadmata on mõlemad tegevused võmatud Salajase võtmega krütoalgoritm: turvalisus
minutiga. Kuigi WEP on parem kui mitte midagi, siis ei anna seda võrreldagi arenenuma WPA krüpteeringuga. WPAv1 krüpteering WPA on andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli. WPA on tarkvaraline uuendus võrreldes WEP krüpteeringuga. Selle kasutamiseks ei pea ostma uusi seadmeid, vaid uuendama olemasolevate seadmete tarkvara. WPA kasutab TKIP-i (TKIP on ajutiste võtmete tervikluse protokoll). WPA andmeturbeprotokoll, mis kasutab
f(/u" F * g + , 3 , - + E*t ., *. -
,
I
Ra
!' l'.
J-t{ i7
a
t'A - K . = R *F ; i t ' R c nr Rc4-
'
. b a sr?p.
9,,3. g frw: sta,&a*s 6Lt
f(/u" F * g + , 3 , - + E*t ., *. -
,
I
Ra
!' l'.
J-t{ i7
a
t'A - K . = R *F ; i t ' R c nr Rc4-
'
. b a sr?p.
9,,3. g frw: sta,&a*s 6Lt
Kestus (2 baiti) kui kauaks kaader hõlmab kanali Aadress 1 - vastuvõtja MAC Aadress 2 - saatja MAC Aadress 3 - MAC aadress, mis sõltub ToDS ja FromDS lippudest Järjenumber - kui kaader on tükeldatud, siis järjekorranumber (2 baiti) Aadress 4 - MAC aadress, mis sõltub ToDS ja FromDS lippudest Andmed - kuni 2312 baiti Kontrollsumma (CRC-32) - 4 baiti IEEE 802.11 turvalisus WEP - tänaseks ebaturvaline WPA - RC4(Rivest Cipher 4) o iga paketi jaoks tuletatakse eraldi salajane võti WPA2 - AES ( Advanced Encryption standard) TCP/IP edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli, mida katsetati põhjalikult juba 1980-ndatel aastatel maailma esimeses pakettkommutatsiooniga võrgus ARPANet. Aja jooksul on Internetis
(RSA) RC-4, и 40-, 56- и 128-битные ключи шифрования. Потоковые шифры кодируют данные в виде потока битов. Соединения L2TP/IPSec применяют Data Encryption Standard (DES) — блочный шифр, кодирующий данные дискретными блоками (64-битными блоками в случае DES). SSTP использует SSL с RC4 или AES. DirectAccess применяет 3DES или AES. И, наконец, соединения РРТР требуют только аутентификации уровня пользователя через протокол аутентификации, основанный на РРР. Соединения L2TP/IPSec требуют той же аутентификации уровня
annaabi.ee 
