patsiendiga suhtlemiseks, kui aga kaasnevad agressiivsus ja vaenulikkus, tuleb alustada ravi väikestes annustes Mõõdukas dementsus · antipsühhootiliste vahenditega. Depressioon on võimalik selleski staadiumis ning seda tuleks arvestada haige hindamisel ja ravis. · Selles staadiumis on näidustatud konsultatsioonid ambulatoorse spetsialisti poolt 1 kord aastas seisundi monitoorimiseks ja ravimite kasutamise korral sagedamini, ravivajaduse püsimise hindamiseks. Kindlasti peab olema pandud nosoloogiline diagnoos. Kui selleks võimakus puudub, siis vähemalt lisaks dementsussündroomi diagnoosile ka kõige tõenäolisem diagnoosihüpotees. Vahepealsel perioodil lahendab meditsiinilised probleemid perearst. Raske dementsus · Ravi võib küll jätkata, kuid samuti on mõeldav see katkestada ja siis hinnata, kas ravi enam mõjustaski seisundit. Ravimuuringute andmed selles dementsuse
haigusest hoolimata haigele võimalikult kvaliteetse elu võimaldamine (Kadri 2008). Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) definitsiooni alusel on PALLIATIIVNE RAVI aktiivne, terviklik ravi, olukorras kus vähihaigust parandav ravi ei ole võimalik. (Pharmaca Estica 2008) Palliatiivne ravi erineb teistest meditsiinierialadest selle poolest, et ei keskenduta ühele elundile ega teatud tüüpi haigustele või raviviisile. Palliatiivne ravi on defineeritud haige seisundi, prognoosi ja ravivajaduse alusel. Esiplaanil on kaebuste ravi, millele lisaks võetakse tähelepanu alla haige psühholoogilised, sotsiaalsed ja eksistentsiaalsed probleemid. Suur tähtsus on koostööl pereliikmetega. Aktiivsus tähendab haige liikumisvõime ja tegutsemise toetamist kõigi võimalike vahenditega. Oluline on järjepidevus, et haige ravi ei katkeks ühest ravietapist teise minekul (Kadri 2008). Palliatiivse ravi alla kuulub toetusravi, sümptomaatiline ravi ja terminaalravi. Toetusravi on
annaabi.ee 
