Bioloogilised ravimeetodid Füsioloogilised ravivahendid on faktorid, mis osalevad organismi elutegevuses ja mida on võimalik doseerida, saavutades sellega suunatud muutusi kesknärvisüsteemi tegevuses. Siia rühma kuuluvad toit, uni ja liikumine. Füüsikalised ravivahendid mehaanilise, valguse, soojuse ja elektrienergia manustamisena. Psühhofarmakoteraapia on tänapäeval psüühikahaigete aktiivse ravi põhivorm, psühhofarmakonid domineerivateks ravivahenditeks. Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda
Seda asutigi otsima. Siiski oli Euroopas maid, kus 18. saj. lõpust läbi 19. saj. psühhogeeniat otsiti: Prantsusmaa ja Austria. Tol ajal levinud hüsteeriliste konversioonide põhjuseks pidas Franz Anton Mesmer (1734-1815), Austria arst, universaalse magnetilise vedeliku iseäralikku jaotust inimese kehas. Ja uskus, et üks inimene võib teist mõjustada selle vedeliku ümberpaiknemises ja sel viisil tervistada. Raudvardad erinevate kemikaalide nõudes olid tema ravivahenditeks. Eriskummalises riietuses Mesmer puudutas eriskummaliste riituste käigus nende varrastega patsientide kehi. Igatahes said nad terveks. Aga kuigi F. A. Mesmer pidas oma teooriat ning ravi rangelt füüsikaliseks, käsitleme meie teda sugestiivravi esiisana. Mesmeriseerimiseks nimetasid oma tegevust ka esimesed hüpnoosravijad. Pariisi neuroloog Jean Martin Charcot (1825-1893) uuris hüsteerilisi seisundeid (anesteesiat, halvatust, pimedust, kurtust, krambihooge ja mälulünki) ja pidas
annaabi.ee 
