· Rikas ajaloopärand - kajastub ajaloolistes vaatamisväärsustes (Kuressaare piiskopilinnus, mõisad, kirikud, kivikalmed jne), pärimuses (kangelased, legendid); · Palju erinevaid kultuuriüritusi; · Toidu- ja käsitöötraditsioonid; · Tervisekeskused. 15. Võimalikud sihtrühmad Peamised sihtgrupid Saare maakonna turismis on: · Pered ja lapsed, linnade elanikud, kellele meeldib puhuks maal, merepuhkus, looduses viibimine, jne; · Tervise ja ravituristid; · Kultuurihuvilised; · Konverentsituristid. Sihtgrupid, kelle arvelt oleks võimalik turismi veelgi edendada: · Ürituste külastajad; · Õppurid, üliõpilased; · Jahituristid; · Loodushuvilised (linnuvaatlejad, botaanika huvilised, loodusfotograafid). Peamisteks sihtturgudeks sisemaiste turistide kõrval on Soome, Läti, Saksmaa, Rootsi, Leedu ja Venemaa Peterburi regiooni turistid. Juurde üritatakse meelitada turiste Poolast, Norrast,
Eestis. (Kask et al 2010: 169170) Nõukogude Liidu tekkimine I Maailmasõja käigus elimineeris suure Vene turu ja siseturism ei suutnud jätkata 1914. aastal loodud infra- struktuuri baasil (Worthington 2003: 373). Suurem osa peale I maailmasõja järgse kuurordi tegevusest toimus supelsildadel. Neid oli kaks: eraldi meestele ja naistele. Supelsildadelt ujuma minemine oli tasuline ja seda said endale lubada vaid kõrgema klassi ravituristid. Enamasti peatuti Pärnus korraga mitu kuud, alla ühe kuu kestvat ravipaketti ei tuntud. Seltsielu sel ajal mere ääres veel ei toimunud. Hiljem eraldati liivavallidega naiste, meeste, perekonna, koeraomanike jne rannad, mis püsisid veel 1920. aastatel, nn naiste rand on säilinud tänaseni. (Vunk 2004: 9) Ainus suveklubi asus Vanas Pargis. Põhimõtteliselt käidi ujumas ära, võeti voori- mees, kellel lasti end sõidutada rannakarjamaalt mööda suhteliselt viletsat teed
annaabi.ee 
