Forseliuse seminar aitas talurahval kiiremini lugema õppida ning muutis rahva senisest palju haritumaks. Rootsi ajal oli väga aktuaalne teema "nõidade" hukkamine. Kuna inimesed kartid uuendajaid ja kõike, mida nad ei mõistnud, siis hakati paljusid pidama nõidadeks. Tihtipeale hoiduti näiteks teadlastest, kuna nad tegelesid milllegi uurimisega, mis oli tavainimeste jaoks lihtsalt liiga arusaamatu. Nõidadeks peeti ka tarku, kes tegelesid teiste ravitsemisega ning kahtlustele järgnesid ka enamasti karistused. Karistusi oli leebemaid, kuid ka mitte nii leebeid. Kõige tagasihoidlikumateks karistusteks võib pidada maalt välja saatmist ning ihunuhtlemist. Julmemateks olid näiteks giljotineerimine ehk pea maha raiumine, tuleriidal elusalt põletamine, keevasse vette inimese viskamine. Kui inimene peale neid hukkamisviise ellu jäi mingil imekombel, siis sai kindlalt veenduda, et ta on nõid, kuna selliseid asju ei tohiks tavaline inimene üle elada
,,Meil kummalgi pole tulevikku. Tema tulevik küünib alati vaid järgmise võidusõiduni, minul järgmise verejooksuni." See ühendaski esmalt Remarque romaani ,,Taeval ei ole soosikuid" peategelasi, Lilliani ja Clerfayti. Lillian oli elanud kogu oma mäletamisväärt elu hirmus. Kas siis põgenedes sõjajubeduste eest või läbi haiguses kimbutava surma eest. Ta oli väsinud põgenemast. Ta tundis soovi mässata haiguse ning tervenemisega kaasneva, teda köidikutes hoidva, ravitsemisega. Saatuse tahtel ristusid tema teed Clerfaytiga. Rallisõitjaga, kelle elu oli vaat et sama habras, kui temal. Lilliani köitis Clerfayti hoolimatus ning muretu eluviis. Clerfayti Lilliani õrn lapselikkus ning tahumatu olek. Sellest sai alguse saatuslik armusuhe, mis muutis nende mõlema elusid. Nad said võimaluse mõista elu tõelisi väärtusi, veel üürikene aeg enne oma surma. Clerfayt oli mees, kes ei võtnud oma elus midagi ega kedagi väga tõsiselt. Ta
vaimulik kui ka rüütel, nad olid andnud mungatõotuse, pidi end pühendama ristiusu kaitsmisele. Neil tekkis päris palju: 1) Hospitaliitide ordu tegeleti ravimisega 2) Templirüütlite ordu - 3) Saksa ordu - Kui türklased need alad tagasi vallutasid, siis ordude tegevus kandus edasi Euroopasse. · Hospitaliitide ordu jätkas selle tegevusega, mida ta tegi ka Palestiinas tegeleti ravitsemisega. · Saksa ordu alustas oma tegevust Preisimaal, seal tekkis Saksa orduriik, omas teatud võimu ka keskajal Eestis ( Liivi ordu ) · Templirüütlite ordu tegutses Prantsusmaal, neist kujunesid välja rahalaenajad, nad olid vaimulikud. Nad teadsid saladust Püha Kraali kohta Ristisõdade tulemused: 1) tervikuna paavsti autoriteedi langus 2) kuningavõimu tugevnemine, feodaalid surid sõdades 3) Kaubanduslik ülemvõim läks Veneetsia ja Genova käte.
18. Antiikaja andmed briti-keldi jumalatest. Kolm tähtsat jumalannat rooma ajal Britannias: Brigantia, Coventina, Sulis (kõige olulisem). Britannias oli eriti levinud animism. Oluline loom metssiga. Epona e hobujumal oli siin väga levinud. Brigantia (teiste nimedega Bride, Brighid ja Bridindo) nimi tähendab "kõige kõrgem". Ta oli Põhja-Inglismaal enne roomlaste sissetungi valitseva hõimu, brigantide, peajumalanna. Brigantia seostati veega, sõjaga, ravitsemisega, poeesiaga, aga ka jõukusega. Teda kummardati terves keldi maailmas, Iirimaal tunti teda Brigidi, Gallias Brigindo nime all. Brigantiat seostati ka viljakusega, ta kontrollis lammaste poegimist. Coventina oli suuresti kohaliku tähtsusega keldi jumalus. Ta tõusis esile põhiliselt Rooma võimu ajal. Ta esindas rikkust, inspiratsiooni ja prohvetlikkust. Keldid kujutasid teda sageli veenümfina.On tõendeid selle kohta, et teda kummardati ka
Selliseid huvigruppe leidub ka eelindustriaalsetes kultuurides — näit kultuuri säi- litamiseks (laulud, tants, müüdid). Põhjus võib veel olla ühine elamus või salateadmine — religioossed grupid. Näite- na on toodud Peyóte rituaal indiaanlastel. Hopide vihmategijad. Pueblo indiaanlaste külas Santo Domingos eksisteeris lisaks sugulusgruppidele veel 12 salaühingut, igaüks oma maja, varustuse, rituaalide, sala- teadmistega. Enamus neist tegeles ravitsemisega, lisaks sõjameeste ühing, mille liik- meks saamiseks tuli vaenlane tappa ja skalpeerida. Põhitegevus oligi skalpide võtmine. 8.4 Sotsiaalne kihistumine 8.4.1 Sotsiaalne staatus, roll, situatsioon Staatus on inimese positsioon ühiskonnas, mis on defineeritud antud ühiskonna liik- mete poolt. See võib olla määratud sünniga (sugu, rahvas, kiht) või olla saavutatud isikliku pingutuse läbi. Iga staatusega seostatakse kindlasti sotsiaalset rolli. Käitumine
annaabi.ee 
