Arvatakse, et ravimite manustamine suudab parandada pidurdusvõimet, kuid need ei mõju alati kõigile positiivselt. Näiteks ritaliini alla 5-aastastele lastele ei manustata kuna see on amfetamiini sugulusaine, mida küll ravi jaoks tarvitatakse väga väikestes kogustes. (Nõmme,2009) Aastakümnete vältel on kasutatud ajutegevust ergutavaid aineid ehk stimulante. Ritaliini toimel ravitakse aju pidurdust, mis tõttu haiguse tunnusjooned vähenevad. (Nõmme, 2009) Ravistrateegia valikul tuleb lähtuda kaasnevatest haigustest, sümptomitest, lapse kooli ja kodu nõrkadest ja tugevatest külgedest. (Nõmme, 2009) 3.1.2. Teraapilised vormid Eesmärk on arendada iseendaga toimetuleku oskust ja suhtlemisoskust. (Nõmme, 2009) Treeningülesannete kaudu antakse lapsele võimalus tunnetada ja mõista oma probleeme, kaaluda alternatiivse lahendamise erinevaid variante, arendada ülesannete lahendamise oskust ja põhjendatud järelduste tegemist
Süda on see organ, mis omab verd liikumapanevat. Selleks, et süda saaks täita oma pumbafunktsiooni on vajalik südame rütmilisus ja jõud. Seega häired südamerütmis võivad kahjustada kogu organismi. Arütmiad ehk häired südame rütmis tekivad, kui esineb probleem südame erutusjuhtesüsteemis. Selleks võib olla häire impulsi tekkes, impulsi juhtivuses või mõlemas. Rütmihäirete põhjuste välja selgitamine omab kliinilist tähtsust, sest sellest sõltub patsiendi ravistrateegia ja ka edasine prognoos. Kasutatud kirjandus 1. Tristani-Firouzi M, Chen J, Mitcheson JS, Sanguinetti MC. 2001. Molecular biology of K + channels and their role in cardiac arrhythmias. The American journal of medicine 110:50-59. 2. Schmidt RF, Thews G. 1990. Inimese füsioloogia. lk.461-504 3. Lilly LS. 2003 . Pathophysiology of Heart disease. Lippincott Williams & Wilkins, lk 269- 286 4. Klabunde RE. 2005 . Cardiovascular Physiology Concepts. Lippincott Williams & Wilkins.
annaabi.ee 
