Hüpoglükeemia ohuga II tüüpi diabeedi korral tuleb arvestada sulfonüüluurea preparaate või insuliinravi saavatel patsientidel. Liikumisravi koos erinevate protseduuridega Füsioteraapia on eriti oluline, kui diabeedist tuleneva närvikahjustuse (polüneuropaatia) tõttu esineb lihasvalusid ja -nõrkust. Nii aitavad harjutused ja füüsikalise ravi võtted taastada liikuvust ja jõudu. Liikumisravi puhul on oluline inimese enda aktiivne osavõtt raviprotsessist. Liikumisravi tulemusena kiireneb ainevahetus, paraneb liigeste liikuvus, kiireneb südame- ja vereringe tegevus. Liikumine tõstab insuliini toime efektiivsust lihas- ja rasvkoes ehk suurendab insuliintundlikkust. Ka autonoomse närvisüsteemi kahjustuse korral tekkiva tasakaaluhäire puhul saab abi füsioterapeudilt tasakaalutreening ja kukkumise ennetamismeetmete õpetamine on igati asjakohane. Kindlasti on üheks heaks valikuks liikumisravi kombineerimine
Nähes meditsiiniabi halba olukorda, kutsus F Nightingale ajalehe The Times veergudel täiustama sõjameditsiini. Koostöös haigla ülema dr Edmund Alexander Parkes' iga suudeti luua ravitingimused- ja korraldus. Ehkki bakterite domeen oli teada vähemalt 1763 a, ei pidanud meedikud ise saavutatud suremuse langust hea hügieeni tulemuseks. Rõhutati värske õhu, töötava kanalisatsiooni ning piisava toitmise tähtsust, mis vastasid ajastu arusaamadele raviprotsessist. Algselt Slimiye baasis paiknenud laatsaretti ning The Times' i artikli järel ehitatud Renkioi välihaiglat, saab lugeda esimesteks funktsioneerivateks sõjaväe välihaiglateks. 1722.-1730. aastani kestis armeenlaste ebavõrdne sõda türklastega, kuni oma surmani aastal 1728 juhtis seda Davit Bek. 18. sajandil tegutsesid armeenia päritolu arstid, kes said oma hariduse Euroopas ja Venemaal. Nende hulgas Petros Kalantarian, Stepanos Shahrimanian, Hovakim Oghullukhian, Mikael Resten
Praktiliselt üldse pole aga käsitletud nende inimeste probleeme ja erivajadusi, kes vananevad või on vananenud koos psüühikahäirega. Samas, ühiskonna üldisest ja eriti tervishoiu ning hoolekandesektorite arengust tingituna kroonilise psüühikahäirega eakate arv järjepidevalt suureneb. Kroonilise psüühikahäirega eakad on üks komplitseeritumaid eakate gruppe üldse, sest nende seisund ja toimetulekuvõime on oluliselt mõjutatud pikaajalisest haigusloost ja raviprotsessist. Samuti on nende individuaalsed arengulood ja hetkel saadav kõrvalabi erinevad, sest osa neist elab tavapärases keskkonnas kas üksi või koos perega, teine osa on aga (kas päevase või ööpäevaringse järelevalve või toetusega) hoolekandeasutustes kas ,,uustulnukad" (äsja või hiljuti elama asunud) või ,,staazikad" (palju aastaid elanud) olijad. Kroonilise psüühikahäirega eaka, sh eriti skisofreeniahaige seisundi, selle muutuse ja