von Halleri (1708-1777) ärrituse kontseptsioon. (Haller oli anatoom ja füsioloog, omas teeneid närvi- ja lihasfüsioloogia väljatöötamisel, tuues esile närvide ja närvimpulsside tähtsuse ärrituste tekitajaina.) Erutuvus kui selline oleks olnud osa ,,elujõust", selle avaldumisvorm (,,füsioloogiline omadus"). Haller nägi, et nn närviprintsiip reguleerib kõiki organismi protsesse, ka haiguslikke teisisõnu: kõik haigused ,,on närvidest". Raviprintsiipe kasvas sellest välja ärritamise või rahustamise metoodika. Ravis kippusid vitalismi kalduvad tegelased eelistama similia similibus kontseptsiooni ravimine sarnasega. 6.SEMINAR Vaimuhaigete staatus enne uusaega (keskaeg, araabia) Antiikmaailm · Uneravi · Trepanatsioon- koljuluu perforatsioon · Hüsteeria- naispatsientidel täheldatavat rahutust hakati seostama nende sooga ning eeskätt arvatava emaka nihkumisega valesse asendisse
Tekkis meditsiinis (ja füsioloogias) A. von Halleri (1708-1777) ärrituse kontseptsioon. Haller oli anatoom ja füsioloog, omas teeneid närvi- ja lihasfüsioloogia väljatöötamisel, tuues esile närvide ja närvimpulsside tähtsuse ärrituste tekitajaina. Erutuvus kui selline oleks olnud osa ,,elujõust", selle avaldumisvorm (,,füsioloogiline omadus"). Haller nägi, et nn närviprintsiip reguleerib kõiki organismi protsesse, ka haiguslikke teisisõnu: kõik haigused ,,on närvidest". Raviprintsiipe kasvas sellest välja ärritamise või rahustamise metoodika. Soti õpetlane Y. Brown arendas teooriat, mille kohaselt organismi tegevus kujutabki endast eeskätt ärrituste avaldumist. Ärritused võisid olla välised (keskkonna mõjud) ja sisemised (psüühika, lihaste kontraktsioon), lisaks üldised ja kohalikud ärritused. Ärritus kutsunuks esile erutuse. Haigel inimesel niisiis kas liiga palju või liiga vähe sedasama erutust. Eelneva põhjal sai haigused jaotada kahte rühma