sagedamini, ravivajaduse püsimise hindamiseks. Kindlasti peab olema pandud nosoloogiline diagnoos. Kui selleks võimakus puudub, siis vähemalt lisaks dementsussündroomi diagnoosile ka kõige tõenäolisem diagnoosihüpotees. Vahepealsel perioodil lahendab meditsiinilised probleemid perearst. Raske dementsus · Ravi võib küll jätkata, kuid samuti on mõeldav see katkestada ja siis hinnata, kas ravi enam mõjustaski seisundit. Ravimuuringute andmed selles dementsuse staadiumis patsientidel puuduvad. Depressiooni ei peaks selles staadiumis enam esinema. Psühhootilisi sümptomeid tuleks ravida juhul, kui nad hooldajale väga segavalt või ohtlikult mõjuvad, või kui on näha, et haigele endale liigset stressi põhjustavad. · Selle staadiumi patsiendid on tavaliselt perearsti vastutusalas või hooldekodus. Prognoos · Tavaliselt diagnoositakse dementsust juba selgeltväljendunud haiguse perioodis
Kohus postuleeris, et iga katse aastal mitu korda muudetud. absoluutne tingimus on osaleja vabatahtlik nõusolek, Probleemiks on olnud mis on antud ilma igasuguse järelevalvemehhanismi sunnita olukorras, kus isiku puudumine valik on vaba ning tal on otsuse tegemiseks kogu vajalik teave, sh uuringust tulenevate ohtude ja ebamugavuste kohta. Inimuuringute nõuded 1996 – EL, Jaapan ja USA – Enamus uuringuid on ravimite ravimuuringute hea tava (good või ravimeetodite clinical practice) – et uuringutest väljatöötamiseks saadav teave oleks usaldusväärne ning osalejate Eestis sätestab selle korra tervis ja õigused oleks kaitstud ravimiseadus, uuringuks peab andma loa eetikakomitee Eluviisi ja tervisekäitumist vaadeldakse alati Karistusseadustik näeb ette lisakomponendina kliiniliste vastutuse, kui inimeselt pole
annaabi.ee 
