Apteegile esitatakse ka väga palju erinõudeid. Nende täitmiseks on juurdehindluse süsteem veidi keerulisem, kui hulgimüügi puhul. Enamasti jääb lubatud juurdehindlus 6 kuni 80 krooni vahele. Lisaks juurdehindluse süsteemile ja paberimajandusele sekkub riik mitmel viisil hindade kujundamisse. Põhiliseks "instrumendiks" on siin soodusravimite nimekiri. Soodus sellepärast, et seal määratud soodustusprotsendi ulatuses maksab nende ravimite eest Haigekassa. Näiteks kaupleb riik ravimitootjatega hinna üle enne, kui uus ja sageli tõhusam ravim üldse soodusravimite nimekirja pääseb. Või kehtestatakse hinnalagi ehk piirhind, milleni maksab Haigekassa ja millest üle ulatuv summa küsitakse patsiendilt. Pärast ravimite piirhindade määruse rakendumist 2003. aastal muutuvad ravimite hinnad patsiendi jaoks 4 korda aastas. Piirhindade rakendamise eesmärgiks oli ravimieelarve kokkuhoid. Sama toimeainega ravimi piirhinna kujundab odavaim selle molekuli gruppi kuuluv ravim
6 Äripäeva ajakirjanik Kadri Jakobsoni, kes osales üritusel ning kajastas juhtumit nii Äripäev artiklites, kui ka videos ning tänu kellele sai antud teema avalikuks. Huvigrupid v.a. ajakirjanik oleks soovinud, et üritus oleks jäänud varjatuks ning meedia poolt mitte uuritud. Ajakirjaniku huvi oli aga kajastada võimaliku seost nn. arstidele pakutavatest lõbustustest, mis on seotud ravimitootjatega üldiselt (antud juhtumis MSD-ga) ja näidata avalikkusele, mismoodi on võimalik arste nn. ,,ära osta" (Salavideo... 2011, Ravimifirma... 2011). Lisaks puudutas juhtum otseselt ka Ravimiametit, kellelt oodati seisukohta antud juhtumi osas ning kellelt küsiti kommentaare. Ravimiamet eesmärgiks ja ülesandeks on kaitsta rahva tervist Eestis kasutatavate ravimite järelevalve kaudu. Ravimiametit esindas Ravimiameti ravimiosakonna juhataja asetäitja Ott Laius, kelle sõnul
annaabi.ee 
