Seega ta kutsus oma loengutesse mitte ainult õpilasi, vaid kõiki inimesi, kes näitasid üles initsiatiivi õppida. Paracelsusele ei meeldinud selle aja ravimismeetodid, mis olid kirjutatud Aristotelese, Galenose ja Avicenna poolt. Sellepärast kutsus ta üles kogu ravikunsti uuendama. Aluseks sai sellel tria prima idee ning mõtteviis, et inimese organismis toimuvad protsessid on rangelt keemilised, seega tuleks keha ravida keemiaga. Paracelsuse suurimad teened on tema ravimismeetodite arendamine. Ta ei muutnud väga ravimeid kui selliseid, vaid rohkem vaatenurka, kuidas peaks lähenema haigusele ning mida haige juures ravida. Tria prima Paracelsus sõnastas alkeemilise printsiibi, mis hõlmas kolme põhilist elementi, millest koosneb maailm. Selle peale ehitas ta üles ka oma inimese organismi kirjelduse. Nii nagu maailm, on inimese keha üles ehitatud nendele kolmele ainele. Väävel- anima ehk hing, põlev element. Ühendus element kõrge ja madala olemuse
Chauliac käskis paavsti ümbritseda tulekolletega, mis ei lase bakteril levida ja tuli puhastab õhku. Kuna Chauliac puutus haigetega aktiivselt kokku, siis lõpuks haigestus ta ka ise. Ta jälgis iseenda soovitusi ning ravis ennast terveks. Kuigi ta oli arst uskus ta sügavalt Jumalasse ja oli teaduse ning usu kooseksistents. Peale oma tervenemist palvetas ta Jumala poole. Tema uurimustöö katku esinemisvormide ja leviku ja ka muude haiguste, operatsioonide ja ravimismeetodite kohta on avaldatud ning hiljem ka tõlgitud väga mitmetesse keeltesse. Uurimustöö nimi on Chirurgia magna ning see valmis 1363. aastal Avignonis. Sellest sai väga oluline teos meditsiinis järgmise 200 aasta jooksul.2 Katku olemus Üks katkuesinemisvormidest on muhkkatk, mis levis kirbuhammustusega. Kirp sai endale bakteri ning vajas võõrustajat, kelleks olid rotid ja ka inimesed. Bakter, mis hakkas Aasiast levima on Yersinia pestis.
annaabi.ee 
