Seepärast on ravimisel järjekorrad, mõnel juhul isegi aastateks, ka meist palju jõukamates riikides. Euroopa Liidu tasemel ravimiseks tuleks meil kogu riigieelarve kulutada ainult tervishoiule, USA tasemeks oleks vajalik aga veelgi suurem eelarve. Lubadused selles valdkonnas jäävad selgelt teostamatuteks. Populistlikke lubadusi on aga rohkemgi. Postkastidest võib ikka aeg-ajalt leida reklaami ravimitele või toidulisanditele. Seadus ei ole reguleerinud toidulisandite ega ravimisarnaste toodete reklaami, kuigi reklaamis ei tee tarbija tavaliselt vahet, kas tegemist on ravimi või toidulisandiga. Pigem on oht, et toidulisandite reklaami korrastamatus tekitab tarbijates segadust – reklaam loob inimestes põhjendamatuid ootusi ja sageli ka valesid arusaamu. Firmad, mis tegelevad samades valdkondades üritavad reklaamides lubadustega üksteist üle trumbata. Ühed teevad seda eetiliselt, teised aga kõiguvad vägagi eetilisuse piiril. Miks
" (Vogel 2007: 245). Kuid selleks, et ravimid oleksid kasulikud organismile, et ei tekitaks kahju, on vajalik omandada teadmisi ravimtaimedest valmistatavate preparaatide kohta ning kasutada neid õigesti. 3 1. RAVIMTAIMEDEST VALMISTATAVAD PREPARAADID Taimed kasvavad meie looduses ja paljudel nendest on raviomadusi, millel on farmakoloogiline toime inimese organismile. Ravimtaimi ei loeta ravimiteks, aga need liigitatakse ravimisarnaste ainete hulka ja kasutatakse lähteainena mitmete ravimite tööstuslikul tootmisel. Ravi otstarbel tarvitatakse värsket või mõnikord kuivatatud droogi, milleks on kas kogu taim või mõni taime osa. (Kahn 2013: 1). "Kõik taimed töödeldakse samal korjamise päeval värskena, et tagada kõikide aktiivainete säilumine ka tinktuurides"(Vogel 2007: 245). Ravimtaimed on kohandatavad erinevate asjade valmistamiseks: vesitõmmis, tee, keedis, tinktuur, mahl, salv. Nendest saab teha ka
inimesed. 3. Toidulisand CPõllumajanduses või selle allharus toodetud 3. D saadus, samuti jahipidamise või kalapüügiga või muul viisil varutud looduslik saadus, mida võib kasutada toidu valmistamiseks. 4. Esmatoode DToitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite 4. C ega ravimisarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitainetevajaduse rahuldamiseks. (vitamiinid, mineraalained, amiinohapped, toiduvärvid jt). 5. Saasteaine EToit, mida ei ole varem ulatuslikult toiduna 5. G kasutatud ning mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb nendest või mis
samaaegselt, samade juhtumite korral ja samas olukorras. Õiged meditsiinialase esmaabi võtted sõltuvad sellest, kas abi antakse vigastuse või haigestumise korral, nende osas omakorda millise vigastuse või millise haiguse ägenemise või äkkhaigestumise korral. Esmaabi all mõistetakse enamasti lihtsamaid meditsiiniabi võtteid. Kodus haigestumise korral on esmaabi koduste vahenditega ravi alustamine ja siia hulka kuulub ka apteegis ilma retseptita saadaval olevate ravimite, ravimisarnaste ainete ja rahvameditsini võimaluste kasutamine. Õige käitumine ja õiged esmaabivõtted on olulised. Algatuseks võiks mõelda, mis on õige ja mis vale, sest valed võtted on teadmatusest või lihtsalt kellegi eksliku juhendamise tulemusel endiselt kasutuses. On neid, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid meelde tuletada. ESMAABI TÄHTSUS JA MÕISTED