nähtamatuks kirjutajaks. Mikita on öelnud, et töö juures ei teadnud keegi aastaid, et tal selline hobi oli. Alles „Lingvistilise metsa“ järel on kultuuriavalikkus temast laiemalt teadlikuks saanud. Kuna Mikita on pärit Suislepast, käis ta ka sealses mõisakoolis, mille lõpetas 1985. aastal. Samuti on ta lõpetanud Tartu Ülikooli, kus ta õppis bioloogiat, semiootikat ja kultuuriteooriat. Seejärel on ta töötanud õppejõuna ja ravimifirmades turunduse alal. 1994. aastal kaitses Mikita Tartu Ülikooli semiootika osakonnas magistriväitekirja „Normid ja loov käitumine. Harjutustik tavatu mõtlemise arendamiseks“ ja 2000. aastal doktoritööd „Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias“. Valdur Mikita esikteoseks nimetatakse luuleraamatut „Äpraduse rõõm“, kuigi see seostub tugevalt tema doktoritööga „Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias“. Mikita enda sõnul
Tootjad rõhutavad reklaamis iga ravimi erilisi omadusi, mis vahel on rohkem, vahel aga vähem tähtsad kliinilise toime seisukohalt. · Teaduslikud põhjused. Ravimid erinevad farmakokineetiliste & farmako-dünaamiliste omaduste poolest. Näiteks vajab rahutu depressioonihaige sedatiivset & "autistlik" patsient taganttõukavat ravimit. Mõned psühhiaatrid valivad igale patsiendile isemoodi rohu. Väljakutsed 21. sajandil · Ravimiarendus psühhofarmakoloogias toimub põhiliselt ravimifirmades: näiteks Abbott Laboratories, AstraZeneca, Eli Lilly, Glaxo SmithKline, Janssen (Johnson & Johnson), Lundbeck, Novartis, [[Organon [(Schering-Plough)] MSD], Pfizer, Sanofi-Aventis, [Solvay (pharma 02.2010 Abbott)] · Ravimihindade kasv; ravimite hinnast suur osa on kompenseeritud paljudele patsientidele (USA-s ei ole ravimitel hinnapiire - eriline surve otsustajatele & tarbijatele, otsereklaam patsientidele)
annaabi.ee 
