farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu. Ravimiameti avaldatud juhendis (1995) määratletakse:"Ravvimina käsitatakse kõiki aineid või ühendeid, mis on mõeldud inimese või looma haiguse ravimiseks või ennetamiseks. Kõiki aineid või ühendeid, mida võidakse anda inimesele või loomale haiguse põhjuse selgitamiseks või elutegevuse taastamiseks, parandamiseks, või muutmiseks inimeses või loomas, peetakse ravimeiks." Ravimaine on ravimi valmistamiseks või ravimiks kui selliseks kasutatav aine. Ravimaine maitset, lõhna või muud ebameeldivat omadust varjatakse eri abinõudega. Ravimainet käideldakse või töödeldakse eriliselt, et see muuta kasutuskõlblikuks. Sellist kasutuskõlbliku toodet nimetatakse ravimpreparaadiks. 1 RAVIMID HAIGLAS JA PEREARSTIKESKUSES Igas haiglas ja perearstikeskuses on raviminõukogu(spetsialistid ravimite alal), kes teeb ettepanekuid ravimite põhivaliku kohta
uutest uurimismeetoditest tulenevatele suurematele võimalustele on alles nüüd, 100-aastase hilinemisega süstemaatika kujunemas evolutsiooniliseks, s.t. ajalooliseks teaduseks. On isegi väidetud, et (uus) süstemaatika on esmakordselt muutunud kunstist teaduseks. 1. Liik (species). 1.1. Liigi olemus. 1.1.1. Liigi eelteaduslik käsitlus. - Liike on inimesed eristanud juba aastatuhandeid; selle aluseks on olnud vajadus eristada söödavaid või muul viisil kasulikke (ravimeiks, nõidumiseks vm. kasutatavaid), kahjulikke (ohtlikke, mürgiseid jne.) liike. Loodusrahvastel on liikide eristamise oskus olnud silmatorkavalt hea; näiteks oli Paapua Uus-Guineas 138 linnu- liigi eristamiseks kasutusel 137 nimetust; ka Eestis tunti sajand tagasi paljude (eriti nn. tarkade või nõidade poolt) poolt 150-200 taimeliiki; jahimehed - kõiki ulukeid, jne. See arv on suurem kui paljude praeguste diplomeeritud bioloogide tuntu. Eristatud ühikud vastavad sageli liigile