veenide vigastused→ verejooks, jäseme äge arteri puudulikkus vigastusest NB! Igal grupil haigete jälgimises on mõningased eripärad seoses sellest haigusest ja teostatud ravist. Meie osakonna patsientide tüsistuste riski suurendavad asjaolud. Eakad. Palju kaasuvaid tõsiseid haigusi ja nende poolt juba varasemaid tüsistusi ( hüperoonia, diabeet, kr. bronhiit, neerude krooniline puudulikkus). Sageli erakorraline haiguse tüsistumine ja planeerimata ravijuht. Patsiendi sotsiaalne ja majanduslik kehva seis, millest tulenevalt halb hügieen ja toitumus. Varasemalt sagedased ja pikaajalise haiglas viibimised = kõrge haiglanakkuse kandlus ja risk. Vere hüübivust ja trombide teket vähendavate ravimite kasutamine enne ravi ja ravi käigus. PAH ja arteri trombemboolia- verevarustust taastava tegevuse järgsed tüsistused Ringleva vedeliku puudus → vereringe alaäge või äge puudulikkus → südame puudulikkus
Tervishoiu Kõrgkooli lektor Ülle Jõesaar – Sisekaitseakadeemia lektor Marius Kupper – Eesti Raudtee ohutusosakonna peaspetsialist Ahti Varblane – major, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste meditsiinikeskuse ülemarst, erakorralise meditsiini arst Marko Ild – Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo kriisireguleerimisteenistuse üleminspektor Katrin Koort – Tallinna Kiirabi ravijuht, erakorralise meditsiini arst, Tallinna Kiirabi koolituskeskuse lektor Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst, erakorralise meditsiini arst, Sisekaitseakadeemia lektor 1 Eksperdid: Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist, peaekspert Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog Piret Valdek – AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja, kirurg