Uneta öö põhjustab dementsusega inimese väsimust ja passiivsust ning seetõttu suureneb päevaste õnnetuste risk (nt kukkumised). (Linnamägi jt 2004: 259). 4 1.2 Haigusega kaasnevad isiksuse muutused Ühelt poolt ei oska dementsusega iskud alati oma vaevusi teistele arusaadavalt väljendada, mistõttu võivad diagnoos ja õige ravi hilineda. Teisalt on neil raskusi määratud ravijuhistest kinnipidamisega - nad unustavad, ajavad annused segi, käituvad ravi tõrjuvalt. Dementsusega isikud on tervishoiusüsteemis teataval määral tõrjutud seisundis probleeme on uuringutele või haiglaravile pääsemisega, personal on saanud üsna kasinalt koolitust tööks dementsusega inimestega ning keskkond pole kohandatud dementsusega inimese vajadustele. (Linnamägi jt 2008: 25). Viimasel paaril aastakümnel on inimkeskse lähenemise pooldajad dementsusravi
abivahendeid (ambukott ja -mask). Kukkumine kõrgusest Ka kukkumine redelitelt, tõstukitelt, kõrgematelt töökohtadelt, treppidelt ja astmetelt, puu otsast või langemine sügavikku kuulub põllumajanduses õnnetuste hulka, mille korral ikka ja jälle surma ette tuleb. Kukkumist tasapinnal põhjustab libisemine ebatasasel pinnasel, komistamine vedelevate esemete otsa või järskudel nõlvakutel. Patsientide eest hoolitsemisel tuleb lähtuda kehtivatest ravijuhistest. Kokkuvõte Väljakutsete korral põllu- ja metsamajandusasutustesse peab kiirabibrigaad valmis olema paljudeks erinevateks sündmusteks ja traumamehhanismideks, mida pole üheski teises valdkonnas oodata. Selliste hädajuhtumite korral on vaja erakordseid erialaseid teadmisi, tehnilist taipu ja palju improviseerimisoskust. Vahel läheb vaja naabrite ja pereliikmete abi, et erinevaid ohte neutraliseerida, et õnnetusse sattunut oleks võimalik ohutult vabastada. Mõnikord läheb vaja 625
annaabi.ee 
