nõuavad patsiendilt tahtejõudu, aega ja kannatlikkust, kuna pingutus tekitab hingeldust ning südamepekslemist. Kodus tuleb kõigega ise hakkama saada. Peale otseste meditsiiniliste näidustuste tuleb koduse hapnikravi patsientide valikul arvestada nende psühhosotsiaalset seisundit ja mitmeid teidi faktoreid. (Gross & Vahtramäe.) Patsient peab olema: · valmis loobuma suitsetamisest, 3 · motiveerida täitma täpselt ravijuhiseid sh. peab olema valmis higama lisahapnikku vähemalt 16 korda ööpäevas, · vaimselt adekvaatne, · suutlik käsitlema hapnikuaparatuuri ja järgima hapniku tarbimisega seotud ohutusnõudeid. Hapniku manustamise viisid Koduses hapnikravis kasutatakse hapniku manustamiseks järgmisi abivahendid: Ninakanüül. Enim levinud, lihtne ja odav, kuid samas üsna ebaefektiivne, sest pealevoolava hapniku kadu on suur. Need on kerged plastmasskanüülid, mis pannakse ninasõõrmesse
Kõrge suhkrutase veres (hüperglükeemia) on aga tervisele ohtlik ning toob kaasa raskeid tüsistusi. Diabeeti on kahte tüüpi: · I tüüp ehk insuliinsõltuv diabeet (tekib enamasti noortel) ca 15% diabeetikutest. · II tüüp ehk insuliinsõltumatu diabeet (tekib enamasti eakamatel ja tüsedamatel inimestel) ca 85% haigestunutest. Diabeet on haigus, mida täielikult välja ravida ei saa, kuid ravijuhiseid järgides on võimalik vere suhkrutase normis hoida ning vältida haigussümptomeid. II tüüpi diabeeti peetakse tihtipeale kergemaks, kuid haiguse pikaaegne ja hiiliv iseloom ning sellega seotud terviserikked võivad põhjustada lisaks diabeediga sageli kaasnevatele haigustele ka diabeedi hilistüsistusi. Tüsistused võivad areneda aastaid ning muutused tekivad eelkõige veresoontes ja närvides halveneb verevarustus ja väheneb närvide tundlikkus
annaabi.ee 
