· esimene farmakopöaga. Kirjatükk, kus oli kirjas erinevatest mähistest nig sees- ja välispidiselt kasutatavatest rohtudest. · Peamiselt raviti timedega, aga ka nafta, asfalti, kilpkonna kilpidega jne. · Haiguspõhjused kolmeks: loomulikud, üleloomulikud, karistus · Arstide hulgas kaks ,,ala": Asutu empiiriline arstikunst ja Asiputu rohkem posimine · Spetsialiseerumine · Haiglalaadsed asutused · Aja jooksul müstilised aspektid ravijateks preestrid · Isandat raviti teistmoodi kui orja (meetodid, tasud ja karistused olid teised) Egiptuses ei saanud arst oma töö eest tasu, kuid ei pidanud ka vastutama äparduste eest (välja arvatud oma moraalireeglite vastu eksides)!!!! Humoraalteooria, Hippokrates, Kreeka meditsiinitraditsioon. Humoraalteooria tervis sõltub kehamahladest (mitte enam algainetest-elementidest) kollane sapp, must sapp, veri ja lümf
Ilmselt olid arstid ka Mesopotaamia aladel juba spetsialiseerumas (mainitakse näiteks naistearste), arvatakse, et võisid olla ka juba mingid haiglate-laadsed moodustised (on nimelt märgitud, et haiged olid kogu oma haiguse aja arsti kontrolli all). Aja kulgedes said ka Mesopotaamia meditsiinis järjest tähtsamaks kõikvõimalikud demonoloogilised aspektid. Babüloonia-Assüüria (periood algab laias laastus aastatest ca 1000 e.m.a.) ravijateks olid ka preestrid, kes nägid asju loomulikult oma mätta otsast. Nende jaoks sõltus tervis heade ja kurjade vaimude vahelisest võitlusest. Seega kujutas ravimine endast sageli kurjade vaimude eemal hoidmise või välja ajamise metoodikat, abivahendeiks amuletid, talismanid, religioosse sisuga tekstid jms. Kasutati ka sümboolseid meetodeid terade laialipuisatmist / kokku korjamist, loomade maksalt ennustamist jms.