palgatööline, kel oli sageli kohustus mingi struktuuri või rühmituse ees (haigekassad ja nende eelkäijad, riik jne). Selline positsioon arstikutse esindajaile pahatihti ei meeldinud, kõneldi kutse proletariseerumisest. Diskussioonid läksid kuni arstivande vajalikkuse kahtluse alla panemiseni. Teisalt kuigi arsti individuaalne iseseisvus devalveerus, muutus arsti kutse ühiskonna silmis väärtustatumaks ühiskonnad hindasid üha enam arsti mitte kui tagajärgedega võitlejat (ravijat), vaid kui ennetajat (tervishoiuspetsialisti). Arstid asusid tööle riigi jm ühiskondlike struktuuride teenistusse, seda protsessi on nimetatud professionaliseerumiseks, erialainimeste ühiskondliku mõju ja võimu kindlustumiseks. PATSIENDI roll on aja jooksul muutunud (nagu arsti või haigla oma). Võib vahet teha kahel patsientide rühmal: 1) need, keda raviti kodus; 2) need, keda raviti haiglas. 200 aastat tagasi olid haiglad ja seal toimuv veel marginaalne osa üldisest meditsiini
(haigekassad ja nende eelkäijad, riik ehk omavalitsused). Selline positsioon arstikutse esindajaile pahatihti ei meeldinud, kõneldi kutse proletariseerumsiest. Diskussioonid läksid kuni arstivande vajalikkuse kahtluse alla panemiseni. Kuigi arsti individuaalne iseseisvus devalveerus, muutus arsti kutse teiselt poolt ühiskonna silmis väärtustatumaks ühiskonnad hindasid üha enam arsti mitte kui tagajärgedega võitlejat (ravijat), vaid kui ennetajat (tervishoiuspetsialisti). Arstid asuvad tööle riigi jm ühiskondlike struktuuride teenistusse,s eda protsessi on nimetatud professionaliseerumiseks, erialainimeste ühiskondliku mõju ja võimu kindlustumiseks. Riiklike arstide hulgas tekib spetsialiseerumine vangalaarst, karantiiniarst, analüüsiga tegelejad jne. Haiglad kujunesid keerulisteks organismideks, alates vastuvõtust (rahast teenimine), lõpetades laborite ja röntgenitega. 18