pärast. Arheoloogilisi kaevamisi alustati 1879 a.-l. Leiti luust ehteid ja muid esemeid. Peremehe 12-aastane tütar nägi esimesena, et koopa lakke on joonistatud loomad. Maalingud katavad lagesid ja seinu 40 m ulatuses. Loomad: Piisonid, hobused, mammutid, põdrad jt. Nn. "piisonite saal", liikuv metssiga Fotogramm-meetriline koopia Münchenis, (1962, Deutsches Museum), teine (1964) Madridis Lascaux 1879. a. Lascauxi koobas avastati 1940. a.-l Prantsusmaal. 18-aastane Marcel Ravidat leidis koopa süüdates paar tikku, järgmine päev tuli ta sõpradega tagasi, kaasas laternad. Nad teatasid abee Henri Brenil'ile, ühele koopakunsti suuremale professionaalile, oma leiust: tigedad pullid, jooksvad hobused, piisonid, hirved. Koopas on 800 noorema paleoliitikumi maalingut ja graveeringut. Vanus 15 500 aastat (arvatakse ka 17 000 a.). Muude loomade hulgas 4 hiigelsuurt ürgveist, üks neist isegi üle 5,5 meetri pikkune. Kuna koopas on kõige rohkem pulle, siis
. Nad võimaldavad inimeste esivanemate elu kohta mõndagi teada saada. Lascauxi ümbruses on veel umbes 40 koobast. 3.3. Koopamaalide avastamislugu 12. septembril 1940 otsustasid neli prantsuse noorukit uurida auku, mille oli endast jätnud juurtega maa seest üles kistud puu Vezere orus väikese Montignaci linna lähistel. Üks vana naine oli neile jutustanud, et sealt viib maa-alune käik Lascaux' lossi. Kaheksateistkümneaastane Marcel Ravidat laiendas avaust labidaga ja nägi augu otsas laiemat käiku. Ta ronis sisse, kukkus pehmelt maapinnale ja süütas taskulambi. Selle valguses tuli nähtavale maa-alune käik, mis viis grotti, mille seinu kaunistasid loomakujutised. Viis päeva 10 hiljem tuli avastatud koobast uurima tuntud autoriteet koopamaalingute alal abee Henri Breuil, kes mõistis kohe, et tegemist on ühe suurema avastusega koopamaalide alal.
annaabi.ee 
