lõppeski. 4.EESTI MUINASAJA LÕPUL Muinasaja lõpu eestlane kes ta oli ? *Millised olid eesltased muinasajal, leiame andmeid maapõues.t. *Muistsete vabadusvõtluste kohta on olemas tähelepanuväärne kirjalik ajalooallikas, mida tema tõenäolise autori järgi nim Läti Henriku kroonikaks. *Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks. Võõrvallutuste eelse Eesti rahvaarvu hinnatakse 150 000 200 000 inimesele, Võrreldes teiste ravhastega olid muinaseestlased suhteliselt pikakasvulised ja heledapäised. Külad, talud ja põllumajandus *11-12 saj tihenes E asustus järjekindlalt, külad kasvasid. Rakvere lähedal asunud Tõrma oli 70-adramaaline, mis tähendab ,et selle elanike arv võis olla pool tuhat inimest. Elamud sarnanesid varasemal perioodi omadele, kujutades endast u 5x5 m suuruse põhjaga üheruumilisi hooneid kerisahjuga nurgas. Korstna puudumisel vevas elanikke alatihti suits, mis laastas silmanägemist
Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). 10)Noorem rauaaeg: eestlased muinasaja lõpul Muistsete vabadusvõtluste kohta on olemas tähelepanuväärne kirjalik ajalooallikas, mida tema tõenäolise autori järgi nim Läti Henriku kroonikaks. Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks. Võõrvallutuste eelse Eesti rahvaarvu hinnatakse 150 000 200 000 inimesele, Võrreldes teiste ravhastega olid muinaseestlased suhteliselt pikakasvulised ja heledapäised. a)Elatusalad Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine, mis arenes edasi ja saavutas oma aja kohta kõrge taseme. Põhja-ja Lääne- Eestis levis ühesahaline konksader, paksema mullakihiga Kesk- ja Lõuna-Eestis kaheharuline harkader.. alates XI sajandist levis üha rohkem talirukis. Kolmeväljasüsteem- põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas.
annaabi.ee 
