kuid paremat lahendust polnud kuskilt võtta. Põhjasõjas võidukas Venemaa vallutas Eesti ja sellega kaotas sisemaale jäänud Narva oma tegeliku strateegilise tähtsuse. Ehkki veel ligi poolteist sajandit seisis Narva Peterburi eelkindlustusena Venemaa kindluste nimekirjas, ei tekkinud kordagi reaalset sõjalist vajadust. Küll aga renoveeriti seetõttu Põhjasõjas kannatada saanud bastionid ning ehitati valmis ka rootslastel pooleli jäänud raveliinid. Kui Narva 1863. aastal viimaks kustutati kindluste nimekirjast, ei osanud linn talle üle antud bastionidega esialgu suurt midagi peale hakata. Vaid Narva jõe poole jääval Victoria bastionile asuti rajama parki, mis oma nime Pimeaed sai kõrval asunud Pimevärava järgi. Pimevärav ise aga lammutati pärast 1875. aastat. Pargi rajamine kaitseehitistele polnud tegelikult midagi originaalset, sama tegid sellel ajal paljud Euroopa linnad
Krahv Magnusel olid suurejoonelised plaanid. Nimelt kaalus ta Kuressaare kindluse ja linna viimist Sõrve poolsaare tippu, mis olnuks soodsam nii kaubanduse kui ka paiga kaitstavuse seisukohast, aga takistuseks sai tühjus riigi kassas (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). 1684. a. otsustasid rootslased kindlustussüsteemi järjekordselt moderniseerida. Uue sissepääsu, mis ehitati 1676 aastal, ette ehitati uued võimsad tänaseni säilinud bastionid ja rajati raveliinid. Tööd katkestasid 1706. aastal, kusjuures merepoolne edelaraveliin jäi ehitamata. Põhiliselt ehitati kindlus välja praeguseni säilinud kujul just Rootsi ajal. 15. sept. 1710 andis katkust laastatud Rootsi garnison kindluse vastupanuta Vene vägedele üle (IBID). 7 1.4. Vene aeg (17211918) 1711. a. kevadel Vene garnison lahkus.Kartuses, et rootslased taasvallutavad kindluse, õhiti
annaabi.ee 
