Liiv ei tohi olla ka nii peen, et see tekitab tolmu, mis jääb nahale. Väljaku märgistused Väljak peab olema ristkülikukujuline ning märgistatud piiridega. Piirid on väljaku osa. Kahte pikemat piiri nimetatakse küljejoonteks. Kahte lühemat nimetatakse väravajoonteks, kuigi väravapostide vahel piiri ei ole. Väljak on kujuteldava joonega poolitatud kaheks, mida märgivad kaks punast lippu väljaspool väljakut. Väljaku mõõtmed Küljejoon peab olema pikem kui väravajoon.Pikkus (küljejoon): vähemalt 35 m, maksimaalselt 37 m. Laius (väravajoon): vähemalt 26 m, maksimaalselt 28 m. Kõik piirid on 8 cm kuni 10 cm laiad ja on sinist värvi. Piir olema paindlik ja hästi vastupidav, kuid ei tohi kahjustada mängijate jalgu. Need piirid peavad olema kindlalt kinnitatud ja fikseeritud väljaku igast nurgast ja keskelt spetsiaalsete kinnitusvahenditega ning kinnitatud värava postide külge kummist rõngaga. Karistusala
FIFA MM 2010 Finaalis) on kuues ja isegi seitsmes kohtunik asekohtunik. Igal mängijal on aga oma roll, kas olla ründaja, kaitseja, pool kaitseja ning selle otsustab treener, kes mõtleb välja mängu strateegia ning üritab anda endast parima, et kavaldada üle vastased. (http://et.wikipedia.org/wiki/Jalgpall#M.C3.A4ngijad.2C_varustus_ja_kohtunikud) Jalgpalli väljak Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90–120 meetrit, laius 45–90, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100–110 ja 64–75 meetrit. Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannakse uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone (väljaarvatud väravapostide vahelt), on pall
annaabi.ee 
