1589) surma Prantsuse trooni, sest oli meesliinis tolle lähim sugulane, kuid tegelikult sai ta valitsema hakata alles pärast katoliku usku astumist 1594.a. Henri IV lõpetas 1598 Nantes`i ediktiga ususõjad, alustas Kanadasse asumaa rajamist, korrastas Prantsusmaa rahanduse, õhutas manufaktuuride rajamist, laskis ehitada teid ning kanaleid ja ajas protektsionistlikku majanduspoliitikat. Kuninga tappis 1610 fanaatiline katoliiklane Francois Ravaillac, kellele ei meeldinud, et Henri IV oli alustanud sõja katoliikliku Hispaaniaga. 2. Absolutismi olemus: 17.saj kujunes Euroopas välja absolutistlik monarhia (e absolutism)- valitseja (kuningas, tsaar, sultan jm) piiramatu võimutäius. 17.-18.saj valitses absolutistlik valitsemisviis suuremas osas Euroopas, välja arvatud Hollandis, Sveitsis ning Poolas. Kõige klassikalisemal kujul avaldus absolutism Prantsusmaal
pojana. Tal on küllaga lapselikke ütlemise. Nende lustlikkus, nutikus ja tabav vaimukus on igati troonipärijale sobivad. Kui kuningas orvuks jääb, kaob ta sõnaosavus kiiresti ja igaveseks. Sellest peale kui kuningas ennast mäletab, on ta sügavalt, vaistlikult veendunud oma üleolekus. 3 Louis XIII troonile saamine Henri IV tappis fanaatiline katoliiklane François Ravaillac, kellele ei meeldinud, et Henri alustas sõda katoliikliku Hispaaniaga. Ravaillac pidas seda usutaganemiseks. Henri IV tapeti täpselt päev pärast Maria de' Medici kuningannaks kroonimist. Louis XIII sai troonile, ta võttis üle Karl Suure, Püha Louis' ja Francois I koha. Ta oli maailma kõige kaunima ja kõige tujukama kuningriigi isand. Ta oli kõigest kaheksa aastat, seitse kuud ja seitseteist päeva vana. Kuna ta oli veel liiga
1605 Venemaal lõpeb Boris Godunovi valitsus, algab nn segane aeg. Loe Puskini tragöödiat ,,Boris Godunov". 1605 Püsirohuvandenõu Inglismaal. 1608 Sureb Georg Müller. 1609 Galileo Galilei tõestab, et Päike on tõepoolest universumi keskus. 1609 Sünnivad suurim saksa barokkpoeet Paul Fleming (Hartenstinis Saksamaal, sünniaeg oktoober, täpne kuupäev teadmata) ja Reiner Brockmann (Schwaanis Mecklenburgi hertsogiriigis, 28. aprillil). 1 1610 Usuhull Ravaillac tapab Prantsuse kuninga Henri IV. Konflikt katoliiklaste ja protestantide vahel kasvab. 1611 Rootsi troonile saab Gustav Adolf. 1613 Venemaa tsaariks saab esimene Romanov Mihhail. 1615 Rubensi maal ,,Maa ja vee liit". 1616 Sureb William Shakespeare. 161848 Kolmekümneaastane sõda katoliikliku ja protestantliku Euroopa vahel. Sõdivad kõik, v. a Briti saared. Loe Schilleri triloogiat ,,Wallenstein". 1622 Braunschweigi jesuiitide kolleegium trükib lõunaeestikeelse katoliikliku
tuhmunud ja mis issanda aastal 1549, mil du Breul seda traditsiooni tõttu veel imetles, peaaegu tervena oli kadunud tolmu ja ämblikuvõrgu alla. Kui nüüd kujutleda seda päratu suurt pikergust saali jaanuaripäeva hämaras valguses, tulvil kirjut ning lär-mitsevat rahvast, kes piki seinu triivis ja seitsme samba ümber keerles, siis võib ehk juba saada mingi ebamäärase kogupildi, mille huvitavaid detaile me veel täpsemalt katsume edasi anda. Üks on kindel: kui Ravaillac * poleks Henri IV-t tapnud, siis poleks ka Justiitspalee kantseleis olnud akte Ravaillaci protsessist ega oleks ka tema kaassüüdlastel mingit põhjust olnud mainitud akte kaduda lasta. Järelikult poleks olnud ka tulesüütajaid, kes paremate abinõude puudusel pidid kantselei põlema panema, et põletada akte, ja läitma Justiitspalee, et põletada kantseleid, ühesõnaga, poleks ka 1618-nda aasta tulekahju olnud. Endine Palee oleks veel praegu alles oma vana suursaaliga
annaabi.ee 
