parem? Kas sa näed piisavalt vaeva oma edasise käekäigu jaoks? Kui palju mõtled Sa tegelikult tuleviku peale? Need küsimused tasuks endile kõrva taha panna ja aeg-ajalt meelde tuletada. Viimastel aastatel kuulen oma suhtlusringkonnas tihti palju negatiivset Eesti ühiskonna ja tema käekäigu kohta. Räägitakse, et tänaval kõndides on kõik nii mossis ja vaevatud, nagu oleks katk kaela langenud. Tõsi, ka mina näen vähe säravaid silmi ja naerusuid tänaval liikudes. Kuid tulin üks päev mõttele, et naeratan igale vastutulijale. Nii pea kui seda tegin, sain vastu ka lahke naeratuse. Seega mida külvad, seda lõikad. Sama peaksid mõtlema ka need, kes ainult kommenteerivad, et kõik on nii negatiivsed ja mossis ja Eesti on tegelikult üldse üks paha riik. Tuleks alustada iseendast ja mõelda, et kas sa paistad siis rohkem rõõmsam ja säravam, kui need teised
1. Atrade liigitus. Otstarbe järgi eristatakse üld- ja eriatru. Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku-, võsa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks (joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoolne alakülg
annaabi.ee 
