See oli mustpäev soomusrongideohvitseridele lahingus Kirepi juures langes soomusrongide nr. 1 ja 3 dessantide üldjuht staabikapten Jüri Ratassepp, surmavalt sai haavata staabikapten August Vollmann ja leitnant Georg Eduard Roosmann. Vigastada sai kapten Parts, kes sai kuulihaavast veremürgituse ning sai terveks alles aprillikuu lõpus. Mindi edasi Valga poole. 30.-31. jaanuar olid soomusrongid raudteesildade prandusel Sangastest lõuna pool. Väike-Emajõe sillast kuni Rautina oja sillani olid punalätlased purustanud viiekilomeetrisel lõigul 5 silda. Soomusrongid pidi Paju mõisa vallutamisel appi minema, kuid Kuperjanov ei oodanud neid ning maksis nii enda, kui ka oma alluvate eluga. 1. veebruaril jõudis esimene soomusrong Valgasse, see oli Kitsarööpmeline soomusrong nr 2. Mõned tunnid hiljem jõudsid ka laiarööpmelised soomusrongid. Edasi saatis kapten Irv laiarööpmelised rongid nr. 1, 2 ja 4 Võru poole teele ning rongi nr
mõisas, lähedastes taludes ja ka reservis. Järgnevalt kutsus Valga peale suunduvate vägede üldjuht polkovnik Kalm aga soomusrongid Sangaste jaama tagasi. Arvatavasti sellepärast, et üldpealetung otsustati edasi lükata. Kuid, nagu hiljem selgus, osutus see rängaks veaks. Rongide lahkumine lubas lätlaste soomusrongi tagasitulemist, samuti saadeti lõhkamisrühmad raudtee sildadele. Enne, kui nõupidamine oli üldse alguse saanud, olid lätlased rikkunud Rautina ja Männiku ojade sillad. Kõige rohkem sai kannatada aga Väikese Emajõe lähedase raudteeviadukt Tõlliste-Vahetu teel. Samuti pommitati rongilt Väikese Emajõe silda ning Sangaste vaksalit (tänapäeval Tsirguliina). Sellega saavutasid lätlased selle, mida nad olid tahtnud. Tänu sildade hävitamisele ei saanud eestlaste soomusrongid Paju mõisa katta ning see muutus lätlastele üpris lihtsaks eesmärgiks mõis tagasi vallutada. 30
annaabi.ee 
