probleemid, on nende puhul raske leida lahendust läbirääkimiste ja kompromissi teel. Veajoone sõjad on paljudel juhtudel ikka ja jälle puhkevad sõjad, mis võivad puhkeda massiliseks vägivallaks ja seejärel soikuda madala intensiivsusega sõjategevuseks või vaenulikkuseks, mis võib igal hetkel uuesti plahvatada. Peaaegu kõik need konfliktid on toonud endaga kaasa tapetutest märksa suurema arvu põgenikke.4 Paljud neist kaasaja sõdadest on vaid viimaseks raundiks pikaajalises veriste konfliktide ajaloos. Sama olukord on ka Sudaanis, kus sõda puhkes 1956. aastal, kestis 1972. aastani, mil saavutati kokkulepe millega Sudaani lõunaosale anti teatav autonoomia, ent puhkes siis uuesti.5 Alanud demokraatliku tee katkestas juba 1958. a. 17. nov. kindral Ibrahim Abboud' riigipööre, mille eesmärk oli ,,hoida ära riigi allakäik, vajumine kaosesse ja ebastabiilsusse", milleni olid viinud parteide vahelised rivaalitsemised ja poliitikute intriigid
juba unustatud. 2. Poksi taassünd Kaasaegse poksi sünnimaaks kujunes Inglismaa, kus peale sünget keskaega 1681.a. mainitakse poksiga tegelemist “Protestant Mercury” lehes ilmunud esimeses reportaažis poksivõistlusest. 1700-ndal aastal koostab James Figg moodsa poksi määrused, mis lõpetas matši kui üks vastastest oli võitlusvõimetu, lööke sooritati paljaste kätega, raundide arv oli 30- 60. Kui poksija kukkus või puudutas maad mingi kehaosaga peale jalgade, siis seda loeti raundiks. Abistajad e. sekundandid tõstsid “mahalöödu” põlvili või püsti ja üritasid teda ergutada massaažiga ja viskiga! Moodsa poksi algusaastaks peeti 1719.a., mil James Figg avas Londonis Oxford Street´il vehklemise- ja poksikooli ning kuulutas ennast Inglismaa meistriks. Poksimist nimetati ka “rusikatega vehklemiseks” ja relvastamata enesekaitseks. Poks oli sellal “moodne enesekaitse kunst” : A modern art of Defence.
annaabi.ee 
