Pidevat järelvalvet olümpiapoksi võistluste läbiviimise vastavuse eest olümpialiikumise põhiväärtustele teostab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Olümpiapoksi võistlusmäärustik on viidud täielikku kooskõlla Rahvusvahelise Olümpiakomitee spordialadele esitatavate nõuetega, sh esineda võivate traumade osas. Tänu olümpiapoksis kehtivale võistlusmäärustikule, milles on reguleeritud poksijate võistlusvarustus, raundide arv ja kestvus, karistused keelatud löökide ja poksija ning tema sekundandi ebakorrektse käitumise eest, aga ka tihedad tervisekontrollid, poksija võistlustegevusest kõrvaldamine nokaudi saamise puhul jne., on olümpiapoks üks nendest spordialadest, kus traumatism spordialade üldnimekirjas on alles kolmandas kümnendikus. Olümpiastiili poksijad võistlevad olümpiapoksi reeglite järgi, mis on ühtsed kogu maailmas ja mille
· Hollandlase Lepe Rubinghi leiutatud spordiala. · Vahelduvates raundides mängitakse malet ja poksitakse. · Spordiala idee on tulnud sarjast ,,Külm ekvaator". · Malepoksi põhimõte on selles, et ta nõuab enda võistlejatelt vaimset ja füüsilist pingutust. Võistlus sisaldab 11 raundi. 6 maleraundi (paaritud), 5 maleraundi (paaris), niiet alati alustatakse malest. Maleraund kestab 4 minutit. Poksiraund kestab alates 2007. aastast 3 minutit. Raundide vaheaeg on 1 minut. Võitja on see, kes: · teeb teisele mati · kelle vastane jääb maleraundis ajapuudusesse · lööb teise nokauti · või kuulutatakse võitjaks kohtuniku otsusega Kui malepartii jääb viiki, võidab poksis rohkem punkte kogunud võistleja. Kui ka poksis on punkte võrdselt, võidab mustade malenditega mängiv võistleja. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 2003.aastal võitjaks oli malepoksi looja ise.
kandja. Rooma riigi langusajal hääbus rusikavõitlus peaaegu täiesti. Keskajal oli rusikavõitlus juba unustatud. 2. Poksi taassünd Kaasaegse poksi sünnimaaks kujunes Inglismaa, kus peale sünget keskaega 1681.a. mainitakse poksiga tegelemist “Protestant Mercury” lehes ilmunud esimeses reportaažis poksivõistlusest. 1700-ndal aastal koostab James Figg moodsa poksi määrused, mis lõpetas matši kui üks vastastest oli võitlusvõimetu, lööke sooritati paljaste kätega, raundide arv oli 30- 60. Kui poksija kukkus või puudutas maad mingi kehaosaga peale jalgade, siis seda loeti raundiks. Abistajad e. sekundandid tõstsid “mahalöödu” põlvili või püsti ja üritasid teda ergutada massaažiga ja viskiga! Moodsa poksi algusaastaks peeti 1719.a., mil James Figg avas Londonis Oxford Street´il vehklemise- ja poksikooli ning kuulutas ennast Inglismaa meistriks. Poksimist nimetati ka “rusikatega vehklemiseks” ja relvastamata enesekaitseks. Poks oli sellal
Igapäevane trenn sisaldab palju raunde erinevate treeningmeetodite harjutamiseks. Oluline on treenida ka löögi kiirust, löögi kombinatsioone, ajastamist, löögi jõudu ja kaitset. Sparringu eesmärk on testida tehnikat, oskuseid, löögi ulatust, strateegiat ning ajastust vastase suhtes. Seal ei ole tähtis löögi tugevus, et teineteisele viga teha, vaid just tehnika ja vastase ülemängimine on oluline! Reeglid Taipoksi matsid koosnevad kuni viiest kolmeminutilisest raundist, raundide vahel on võistlejatel kaheminutilised puhkeperioodid. Matside lõppemiseks on kolm võimalust - nokaut (võistleja ei suuda pärast nokdauni ehk pikalilöömist kümne sekundi jooksul püsti tõusta), tehniline nokaut (kohtunik otsustab matsi katkestada, kuna üks võistleja ei suuda jätkata) ning kohtunike otsus. Taipoksis on keelatud vastase hammustamine, silmade ründamine, löögid peaga, maadlusvõtted (v.a. tai klints) ning kubeme ründamine. Varustus
annaabi.ee 
