Vananemine on indiviidi elu pidev protsess, mis algab organismi tekkest ja kestab tema elu hääbumiseni. Vanadus on elusorganismi elu hilis- etapp. Antud liigile omase eluea hilisperiood. Meie maal kehtivad inimese eluea med. juriidilis- etapid on - laps 0-14 a. - nooruk 15-16 a. - täiskasvanu alates16 elueast - Rahvusvahelises med. statistikas eristatakse inimese elu teises pooles kolme etappi - ülemineku iga 45-55 a. - raukuse eelne iga 55-65 a. - rauga iga üle 65 Rahvusvahelise gerontoloogia ühingu klassifikatsiooni kohaselt nim. eluiga 18 29 elueani nooruseaks. Sellele järgneb küps iga, mis kestab kuni 44- elueani kuni 59 eluea keskiga. Seejärel tuleb eakas iga kuni 74 eluea. Järgneb vanuri iga (raukusiga) 89 eluiga. Üle 90 ea pikaealise elueaga inimesteks. Omaette suureks sotsiaalseks probleemiks on üksi elavate vanurite olme ja hoolduse korraldamine.
Kuigi XIX sajandi lõpus oli juba isegi pimedatele selge, et enam ei saa toime tulla kesktõmbejõu tendentsidega erinevate rahvuste osas. Vastupidi! Mida enam selgus, et riik valdab oma säilitamiseks vaid haletsusväärseid vahendeid, seda suuremaks muutus üldine eelarvamus tema aadressil. Juba mitte ainult Ungaris, vaid ka eri slaavi provintsides ei samastatud end enam ühtse monarhiaga ja viimase nõrkust ei võtnud enam keegi oma isikliku häbina. Monarhia saabuva raukuse tundemärgid pigem rõõmustasid, tema surmale pandi sel ajal juba palju suuremaid lootusi, kui tema võimalikule tervenemisele. Parlamendis õnnestus veel vältida täielikku krahhi ainult tänu ebaväärikatele järeleandmistele igale santaazile, millest tulenevad kahjud langesid lõppude lõpuks sakslastele. Üldriiklikus elus aga välditi krahhi vaid enam-vähem ühe rahvu-se osava ässitamisega teise vastu. Kuid, tõugates
annaabi.ee 
