kettad.Annavad verele punase värvuse, sest sisaldavad rauda sisaldavat ainet- hemoglobiini, mlle vahendusel punalibled transpordivad hapnikku kopsudest kudedesse. Valgelibled e. leukotsüüdid on hemoglobiinivabad. Talitlus on seotud organismi kaitsega: leukotsüüdid fagtsüteerivad (õgivad) organismi sattunud mikroobe ja valmistavad viimastesse mürkidena toimivaid valkaineid.Teostavad ka koesisest seedimist (raukunud ja surnud rakkude lagundamist). Tekkelt ja ehituselt jagatakse kahte rühma: a) granulotsüüdid arenevad punaüdis, eristatakse atsidofiile, basofiile ja neutrofiile. b) agranulotsüüdid tekivad peamiselt lümfisõlmedes, eristatakse: lümfotsüüdid vererakkudest väikseimad, rakuvalkude produtseerijad; ja monotsüüdid suurimad vererakud. 26. Luukude,kõhrkoed Luukude on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik,mida
Punalibled e. erütrotsüüdid imetajatel ümmargused kaksiknõgusad tuumata kettad.Annavad verele punase värvuse, sest sisaldavad rauda sisaldavat ainet- hemoglobiini, mlle vahendusel punalibled transpordivad hapnikku kopsudest kudedesse. Valgelibled e. leukotsüüdid on hemoglobiinivabad. Talitlus on seotud organismi kaitsega: leukotsüüdid fagtsüteerivad (õgivad) organismi sattunud mikroobe ja valmistavad viimastesse mürkidena toimivaid valkaineid.Teostavad ka koesisest seedimist (raukunud ja surnud rakkude lagundamist). Tekkelt ja ehituselt jagatakse kahte rühma: a) granulotsüüdid arenevad punaüdis, eristatakse atsidofiile, basofiile ja neutrofiile. b) agranulotsüüdid tekivad peamiselt lümfisõlmedes, eristatakse: lümfotsüüdid vererakkudest väikseimad, rakuvalkude produtseerijad; ja monotsüüdid suurimad vererakud. 6) Lihaskoed lihaskude teostavad organismi liigutuslikke protsesse, esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena
kettad.Annavad verele punase värvuse, sest sisaldavad rauda sisaldavat ainet- hemoglobiini, mlle vahendusel punalibled transpordivad hapnikku kopsudest kudedesse. Valgelibled e. leukotsüüdid on hemoglobiinivabad. Talitlus on seotud organismi kaitsega: leukotsüüdid fagtsüteerivad (õgivad) organismi sattunud mikroobe ja valmistavad viimastesse mürkidena toimivaid valkaineid.Teostavad ka koesisest seedimist (raukunud ja surnud rakkude lagundamist). Tekkelt ja ehituselt jagatakse kahte rühma: a) granulotsüüdid arenevad punaüdis, eristatakse atsidofiile, basofiile ja neutrofiile. b) agranulotsüüdid tekivad peamiselt lümfisõlmedes, eristatakse: lümfotsüüdid vererakkudest väikseimad, rakuvalkude produtseerijad; ja monotsüüdid suurimad vererakud. 31. Luukude,kõhrkoed Luukude on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik,mida
annaabi.ee 
