„otsitud“ kujunditele. Kontseptism (hispaania keeles conceptismo, agudeza de concepto) on paradokslik, ideedega mängiv stiil; seob eideetilised- ideelised (kreeka sõnast eidos) kujundid mõistete ehk kontseptidega kaineks selguseks. Francisco de Quevedo (1580 – 1645) Tõlkinud Jüri Talvet (1987) ÜHELE TRÜKITUD TRAKTAADILE, MILLE KEEGI HIRMUÄRATAV LOBISEJA KIRJUTAS ÕPETATUD STIILIS1 Sain lugeda ma koidikute algeist ja päeva raugest, rammast sädelusest ja tunni tuleriidast, ehitusest ja tõusust, roosjalt õhetavaist palgeist ja purpurist ja lõkkeist verevvalgeist ja laipja päikse surmaväsimusest ja süte hõõges kuugi küütlevusest ja varjudest ja hämarustest kalgeist ja taevanõost, mis kokku rullis nahku, ja tähest tõbisest, näol kalbe vära, kristaljaist lätteist, talitsevaist vahku. Ja kõik see oli neitsi peie pära, tark teadus, millest laibalehk ei lahku,
Nii ongi sellega seal seotud mitmed rituaalid, mida autor artiklis ka kirjeldab. Minu jaoks uus vaatenurk elava tule kontseptsioonile oli keemiline põhjendus ja seoste kirjeldamine tule ja elu seostest energia eraldumise tasandil. ,,Jõud, mis tule sisse on kätketud, kuulub loodusjõudude hulka. Sedasama mõõtmatut väge on varjul ka tuules ja merelainetes. Ka tuul võib kasvada mahedast kosutavast hingusest purustavaks ja tapvaks rajuks. Ka merelained võivad tõusta raugest õõtsumisest pilbastavaks ja uputavaks koletiseks. Aga tulel kui loodusjõul on nendega võrreldes üks tähelepanuväärne eripära. Loodusteaduslikult vallandub tule põlemisel samasugune keemiline protsess nagu hingamisel. Et see toimuda saaks, on tarvis hapnikku. Kui protsess on juba vallandunud, vabaneb energia. Inimene saab hapnikku kopsudesse tõmmates energiat selleks, et edasi elada. Seni kuni hingame, püsib hing sees. Tule energia vallandub soojuse ja valgusena