armu ilma hinnata. tuled vaese ilma sisse. Möödunud on mure, vaev, 3. Üheks saab nüüd org ja mägi, tõusnud igatsetud päev! üheks taevas saab ja maa; Taevast see ju paistab ammu, muutub auks ka meie häbi, kosutab su raugend rammu. vägev lepib nõdraga. 3. Hääl on kõrbes kuulutamas: Viha armuks muudetakse, "Pöörduge, kõik patused!" surmgi elust võidetakse. Vägevasti hüüab tema: 4. Sinu armujärje ette "Avage nüüd südamed!" alanduses põlvitan,
&oq=&gs_rfai=&fp=d586f5f1a4363051 http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Enno Raamat Ernst Enno ,, Igatsuse laulud" Raamat Ernst Enno ,,Kadunud kodu" http://www.geo.ut.ee/oudekki/enno.html http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=3 Valge unistus Ju valget vaske raskelt puistanud vahtra oksilt tuul, ju mõndagi nii kurba sõna sõlmind iga huul. Pilv avand põue, nõrgunud alla valget unistust ning katnud kinni kaduvusse raugend armastust. Et vaikne, valge rada saand sest saatjaks kaugele, kus härmatiseks muutuv iga pisar laugele. Mul on, kui oleksin ma ära käinud oma valge tee ning ära joonud oma kibeduse vee. Ju nägemata lõhnab nüüd mu hinge hiis ja sai sest minu elurände kõige õilsam viis.