Linnustega seostub käsitöö Enamus viikingiajal kasutusel olnud linnused jäeti hilisrauajal maha Enamik külasid siiski linnustest eemal. Asustus üle Eesti, tihedam Lääne- ja Põhja-Eesti ning Kagu-Eesti, vähe Alutaguse, Pärnumaa ja Hiiumaa Külades väikesed (4x5m) üheruumilised ristpalkhooned kerisahjudega. Kerisahjude jäänused viitavadki asulakohtadele Maakasutuses olulisi muutusi ei toimu. Jätkub seniste põlispõldude kasutus ja laienemine Esimesed raudteradega adta. Kitsas kirved asenduvad laiateralistega, mis hõlbustab alepõldude rajamist Arvatakse, et sel perioodil kujunesid üldjoontes välja tänase põllumajandusmaastiku kontuurid Varase rauaaja tunnusmärgid meie maastikes:linnamäed;tarand- ja kivivarekalmed, Kagu-Eestis kääpad; tänapäevani püsivalt säiluinud külade ja külasarase kujunemine Viikingiajaga lõpeb Eesti ajaloos periood, kus andmed tuginevad üksnes arheloogistele leidudele
Sükamooripuu, mille vilju, puitu ja varjuandvust on väärtustatud juba iidsetest aegadest, vajas erikohtlemist. Nimelt said egiptlased koos tolle suurepärase puuga kaasa sellel parasiteerivad herilased. Teofrastuse (371-286 e. m. a.) järgi ei saa egiptuse sükamooripuu vili valmis enne, kui need kahjurid on raudkaabitsatega hävitatud. Peale seda valmib vili nelja päevaga. Viina- ja viljapuude puhastamiseks oli vaja massiivseid nugasid. Rooma perioodil varustati need võimalusel raudteradega. Üldiselt püüti Rooma valitsusajal muuta põllutöövarustus võimalikult kergeks. 4. Töö etapid Viljakasvatus Egiptuses koosnes kaheksast osast. Kõigepealt künti haritavat maad puust adraga. Seda tehti enamasti loomade abil, mõnikord inimjõul. Seejärel külvati - käsitsi, abiks loomad, kes kõndisid üle äsjaviljastatud põldude, et vajutada seemneid sügavamale, lindude nokaulatusest eemale. Järgnes viljalõikus sirpidega. Seejärel vili koguti ja kanti eeslite seljas
annaabi.ee 
