aasta augustis. Tollase linnapea G. von Krusenstierni väitel toetas ehituskava ka Vene imperaator isiklikult. Arvatavasti oli see toetus otsustav, miks väikelinn Haapsalu sai raudteeühenduse Peterburiga. Ehituse eeltöid alustati kogenud inseneri P. Götte juhtimisel juba samal aastal. Raudtee valmis kahe aasta pärast ning avati liikluseks 1. novembril 1905. Insener Götte poolt valiti ka koht rajatavale jaamahoonele. Erinevalt Venemaal valitsenud tavast ehitada raudtejaamad tüüpprojekti järgi, telliti Haapsalu jaamahoone jaoks originaalkavand. Seejuures rõhutati Haapsalu kui kuurortlinna tähtsust ja vajadust vastu võtta Vene kroonitud päid. Jaamahoone projekt koostati Peterburis arhitektuuriakadeemik K. Verheimi ja insener V. Vestfaleni poolt. Ehitustöid alustati 1905 ja lõpetati 1907. aastal. Hoone koosneb neljast osast — reisijatehoonest, Imperaatoripaviljonist, neid ühendavast katusealusest ja 216–meetri pikkusest kaetud perroonist.
põhiseadus oli üks demokraatlikumaid sel ajal. Iseseisvuse algusaegadel alustati maareformiga, mille eesmärgiks sai jagada ümber baltisaksa aadlikele kuulunud mõisad jagati ümber asundustaludeks. Sisepoliitikat tabas kriis, kui 1.detsembril 1924 toimus riigipöördekatse. Nimelt NSV polnud leppinud Eestist loobumisega ning 1.detsembri varahommikul hõivati Toompea loss,sõjaväelennuväli,raudtejaamad,postkontorid.Mõne tunniga suruti mässukatse maha, kuid sellega seonduvalt algas parlamentarismi allakäik. Mässukatse tõttu hakati viitama põhiseaduslikele puudustele. Rahvas oli tüdinud korruptsioonist ning võimumängust ja seetõttu pani Jaan Tõnissoni Eesti Rahvaerakond ette, muuta põhiseadust nii,et tugevneks valitsuse võim. Ka 1929. aastal Eesti Vabadussõjalaste Liit oli Tõnissoniga üksmeelel. Nende surve tõttu asuti kavandama põhiseaduse muutmist
annaabi.ee 
