Anderson; emapoolne) Suri samas majas, kus mina kõik 6aastaselt koolivaheajad olin (maatööd!) leetritesse surnud ning hiljem oma lastegagi käisin poeg Vanaisa AUGUST Raadil hauaplaat Kärknas raudteevaht Pere elas Kärkna raudteeputkas nr MOSIN (emapoolne) 418/9 ühes toas viiekesi Viidi Siberisse ja suri Kirovi vanglas Vanaema (isapoolne) Vanaisa (isapoolne) Kui soovid, kasuta ettevalmistamisel või esinemisel niisugust tabelit.
,,Anna Karenina" Vronski Võib väita, et Vronski kiindumus Annasse oli tõeline ja aus, sest Annat esimest korda nähes nägi ta tema õrna ja hella näoilmet. Rongilt lahkudes kuulis Anna, et raudteevaht oli rongi alla jäänud ning soovis tema perekonna jaoks midagi teha. Selle peale läks Vronski ja andis raudteevahi lesele 200 rubla (lk 68). Peale balli sõitis Anna kohe Peterburgi tagasi ning Vronski järgnes talle. Vronski nautis skandaali, mis ta Annaga koos olles sai (lk 130). Samuti võib öelda, et Vronski ei armastanud Annat, vaid neid erutavaid elamusi, mida Anna temas tekitas. Mida kättesaamatum Anna Vronskile oli, seda rohkem veendus Vronski oma armastuses Anna vastu (lk 315).
saabunud mässaja, Voldemar Raeksoni ja Alfred Sommeriga rongiga Aegviitu, siis tulid nad raudteeliini pidi viis kilomeetrit tagasi Mustjõe silla juurde. Nad läksid 3-4 tunniks metsa peitu, ja peale kahe rongi möödalaskmist seoti raudteerööbaste külge kaks sõduri joogipudelist tehtud pommi, millesarnaseid oli ka kasutatud Tallinnas politsei ratsareservi ja sõjaministeeriumi ründamisel. Kell 5.20 õhati pommid, kuid siis saabus kohale poole kilomeetri kauguselt raudteevaht, mispeale mässajad metsa põgenesid. Lõhkenud oli vaid üks pomm, ja silla vigastus parandati mõne tunniga. Raekson ja Sommer pääsesid põgenema, Lintrop aga lasti sõjaväljakohtu otsusel maha. 10 km Tartust põhja pool asuval Vasula sillal alaline valve puudus. Kärkna raudteevaht, nähes et sild oli vigastatud, läks jaama kuriteost teatama. Siingi ei olnud pommid suurt kahju teinud ja vigastus parandati mõne tunniga. Silla juures oli ka paar telefoniposti maha saetud, kuid
liikuda. üldiselt oli ta märksa optimistlikum kui adorno ja horkheimer, nood mingeid väljapääse eriti ei näinud. benjamin oli siiski ka pigem optimistlik. frankfurti koolkond moodustab marxist ja freudist lähtuva terviku (ja adornol nietzsche mõju) raymond williams 19211988 proovib sõnastada kultuuri mõistet mis sobiks 20ssse. kuulub briti intellektuaalide hulka, ja huvitav on, et intellektuaalid britis kerkivad üles sageli sotsiaalsest madalast staatusest (tema isa oli raudteevaht, kes tõstis üles tõkkepuud) küllatki poliitiline autor, tegeleb küsimusega, kuidas kultuurinähtused puudutavad inimesi üldisemalt. ta hakkab kultuuri mõistet uurima juba oma esimestes tekstides. ja ta on selles üsna fundamentaalne. kindlasti vähem edukas euroopas kui ameerikas «culture and society» 1961? «long revolution» kultuur : samas tüves on ka koloonia ja kultus algselt viitas see sõna põllumajandusele, alles hiljem hakkas puudutama inimese arengut
annaabi.ee 
