maasikapuuga, alustaimestikus on mitmesugused sõnajalgtaimed, oregoni jänesekapsas, roniv mürgipuu. Loomariiki esindavad erinevad hirved, oravlased, rähnid ja värvulised. Ranniksekvoia puit on väga väärtuslik. Et sekvoia tüvi on tavaliselt väga sirge, saadakse sellest kvaliteetset ja sirgekiulist puitu, mis on küll suhteliselt pehme, kuid mädanemiskindel. Puit on ilusa tekstuuriga, kerge ja vaiguvaba. Raudteede rajamise ajastul valmistati sekvoiapuidust liipreid ja ehitati raudteesildu. Nii tüvepuitu kui ka pahkasid kasutati mööbli ja treitud tarbeesemete valmistamisel. Tänapäeval rajatakse puidu saamiseks ranniksekvoia kultuurpuistuid.
· Tekkisid uut tüüpi metallist ja klaasist kattetarindid. · Esimesed metallrajatised olid sillad. Esimesed malmsillad ehitati Inglismaal. ( 1779.a. Coalbrookdale 30,4 m pikkune kaarsild üle Severni jôe; Sunderlandi 72 m sild üle Weari jôe). Sillad · 1825.a. avati Inglismaal esimene raudteeliin Stocton-Darlington. · 1830. alates algas raudteevõrgu väljaehitamine ja järgneva tel aastatel ehitati arvukalt raudteesildu, millest hilisemad olid juba terassillad. · Metalli omaduste uurimine, arvututeooria arenemine, tarindusviiside täiustumine lubas inseneridel hakata rajama suure sildeavaga sildasid. · 1850.a. rajati Britannia sild üle Menai väina. Selle talasilla kogupikkus oli 350m. (insenerid W.Fairbain ja R.Stephenson). · 1873-91.a. rajati Shotimaal algupärase konsoolsôrestikuga
mugavamat ning seega paratamatult tehniliselt järjest keerukamat elu. Ilmselgelt ei soovi keegi kahtluse alla seada tehnilise progressi poolt loodud hüvesid. Hüved on otseselt loonud, nagu öeldud, reaalteaduste areng. Lisaks kõigele eelpooltoodule on siiski selgunud, et kuigi reaalteadused aitavad meil küll omal moel maailma mõista, on nende teadmiste baasil ehitatud pigem vahendeid. Füüsika ning mehaanika, mis võimaldavad ehitada raudteesildu, annavad ka viisi relvade ehitamiseks. Geenitehnoloogia avab meile enneolematud perspektiivid nii meditsiinis kui põllumajanduses- ja võimaldab luua kimääre. Reaalteadustele põhinev maailm suudab luua mastid ja mobiiltelefonid, kuid ei saa öelda, millest me peaksime nende telefonide kaudu rääkima. Nii ei pääse me kuidagi küsimuste eest, millele on juba väga ammusest ajast vastuseid otsinud religioon, eetika ja filosoofia